"Kirja pandud on umbes 17 000 eesti muinasjuttu, mis meil Eesti Rahvaluule arhiivis on. Nüüd on ilmunud raamatud kolmes osas, üks osa on kahes köites, kus on kokku ülevaade 10 000 muinasjutust," ütles folklorist Risto Järv.

Eesti muinasjuttudest, mis väärivad raamatukaante vahele panemist tegid valiku Risto Järv, Mairi Kaasik ja Kärri Toomeos-Orglaan. "Oleme pidanud kirglikke vaidlusi, millisest jututüübist tekste välja anda, mis konkreetset tüüpi kõige paremini esindaks. Püüamegi näidata eesti eri paikade pärimust, ajalist muutumist, uuemad muinasjutud on 21. sajandi üles kirjutatud."

Viimases osas on tähelepanu all novellmuinasjutud. "Koolist me teame ennekõike klassikalist liiki ime- ja loomamuinasjutte. Novellmuinasjutul on imemuinasjuttudega nii mõndagi ühist, aga kui imemuinasjutus on tavaliselt mingi ime, mille abil kangelane oma kangelasteod teeb, siis novellmuinasjutus on mõnikord saatus, mis kangelast aitab, aga põhiolemuselt on novellmuinasjutud realistlikud. Kangelasel peab olema nutikust ja kavalust, mitte ainult uskumatut abi ja toorest jõudu," selgitas Järv.

Folkloristi sõnul on teda kõige rohkem mõjutanud seto jutuvestja, kes rääkis talle naljatamisloo, kus pidi ise ka kaasa rääkima. Sellest inspireeritult on ilmunud ka lastele mõeldud raamat "Oled sa näinud valget härga?". "See on akadeemiliste väljaannete kõrval rõõmsam ja kergem kraam," tõdes Järv.

Eesti imemuinasjuttudest lipsavad Järve sõnul läbi ka Lumivalgeke ja Punamütsike. "Eestlased ju kodustavad kõik tegelased väga oskuslikult ära, näiteks krati."

Tänapäeval on sageli kutselised jutuvestjad need, kes muinasjutu jutustamise traditsiooni edasi kannavad. "Seepärast me neid väljaandeid teemegi, et sealt leiaks meelepäraseid jutte, mida saaks kasutada edasirääkimiseks. Rahvapärimuses on just mardipäeveelne aeg see, mil vesteti jutte," ütles Järv.