Noored pärimusmuusikud äratavad ellu Suure-Jaani unustatud viisid
Viljandimaalt Suure-Jaanist pärit folkbänd Folkista toob lavale kihelkonna unustusse vajunud rahvaviisid uutes seadetes. Noortest muusikutest koosnev ansambel soovib pärimusmuusikat noorema põlvkonna jaoks elavaks ja köitvaks muuta, ühendades esivanemate laulud värske kõlaga.
Viljandimaalt Suure-Jaanist pärit folkbänd Folkista tuli esimest korda lavale pisut üle kahe aasta tagasi. Neljaliikmelisse bändi kuuluvad sõbrannad Isabel Palu ja Marii Kalberg, kes olid alustades 12-aastased, toona 16-aastane lõõtsamees Ainar Arula ja Isabeli väike õde Dione Lisee, kes astus bändi vaid neljasena.
"See kõik sai alguse sellest, et me hakkasime Mariiga duetti laulma, ja siis pandi Ainar meile lõõtsa mängima. Ainar lihtsalt oskab lõõtsa mängida, siis ongi hea kohe samast kandist võtta lõõtsamees, kes tuleb ja mängib selle lõõtsa hästi ära. Pärast seda hakkasimegi mängima," tutvustas Isabel Palu.
Kuueaastase Dinoe Lisee ülesanne bändis on viiulit mängida ja laulda. Bändiga liitudes ta viiulit veel ei õppinud. "Praeguses koosseisus ka ta veel tõmbab pizzicato't ehk poognaga ei mängi ja on selle bändi väike süda, ütleb vahepeal proovis mõne naljaka asja," rääkis Veinberg.
"Neil on mingit indu. Mingit sellist teistmoodi, et ei ole sunnitud tunne. Nad on noored, kelle silmis see pärimusmuusika särab," sõnas Folkista juhendaja Kelly Veinberg.
Folkista suurimas sooviks on ellu äratada Suure-Jaani kihelkonna unustusse vajunud viisid ja teha neile uued seaded, mis köidaksid ka nooremat publikut.
"Kuna ma ise olen õppinud pärimusmuusikat ja hiljaaegu kolisin ka siia samasse Suure-Jaani kanti, siis hakkasin otsima Suure-Jaani kihelkonna lugusid. Valisin täpselt sellised, mis Folkistale võiks meeldida, tõin proovidesse ja nemad võtsid sellest kinni ja tegid seaded," rääkis juhendaja.
Rahvalaulik oli ka Isabeli ja Dione Lisee esiema. "Mul on kõik tema laulude sõnad ja siis ma iga õhtu vaatan neid ja mõtlen kui tore, et minu vaarema on olnud rahvalaulik, ja siis mul on nüüd tema materjalid ka käes," rõõmustas Isabel Palu.
Vaatamata oma noorele eale on Folkista üles astunud juba kolmel korral Viljandi pärimusmuusika festivalil. Lisaks muule on esinetud Viru folgil, Hiiu folgil ja Suure-Jaani muusikafestivalil. Rahvas köeti kuumaks ka ühes pulmas.
Marii Kalbergile on kõige rohkem südamesse pugenud esinemine Hiiu folgil. "Seal oli üks laps, kes ütles, et talle meeldib väga meie muusika. See oli väga armas," meenutas ta. Ainar Arula tõi välja esinemised Viljandi folgil. "Viljandi folgid on põhilised, kus on olnud rahvast ja ise tundnud, et seal see asi läheb kõige paremini peale," lausus ta. "Võib-olla see ei sõltugi sellest, kus kohas me esineme, vaid see, et me oleme koos ja mängime pilli. See on minu meelest väga tore," lisas Palu.
Paide noortebändide festivalil sai pärimusansambel rahva lemmiku tiitli. Põhja-Sakala vald tunnustas aga Folkistat nende tegevuse eest kultuuri aastapreemiaga. "Kui tahe on suur, on kõik võimalik," usub Palu.
Praegu töötab bänd oma teise albumi kallal, kuhu jõuavad samuti Suure-Jaani kihelkonna lood. "Mingi hetk salvestamine, praegu teeme selle nimel tööd, et kõik lood oleksid valmis, meil enamus juba on, aga natukene tuleb veel teha," rääkis Palu.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"








