Mart Kalm: kõik ei pea autoga lauluväljaku juurde saama
Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm leiab, et Tallinna lauluväljakut ümberkavandatavates tuleks vältida liigset autokesksust. Tema sõnul oleks suur parkimisplats lauluväljaku kõrval vale samm ning linn peaks eelistama lahendust, mis suunaks külastajad autodest ühistranspordile ümber juba enne kesklinna jõudmist.
Tallinna linnaplaneerimise amet algatas septembri lõpus Tallinna lauluväljaku ja selle lähiala detailplaneeringu, et arendada ja laiendada Tallinna lauluväljaku territooriumi. Planeering tugineb varasemalt läbi viidud arhitektuurivõistluse tööle "Kiigele", mis valmis arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna.
Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm rääkis "Ringvaates", et kui laululava 1960. aastal valmis sai, oli tegemist väga moodsa ja innovaatilise ehitisega. Kalmu sõnul sai arhitekt Alar Kotli selleks inspiratsiooni Ameerikasse emigreerunud poola arhitekti Maciej Nowicki kavandatud tõuloomade näitusehallist. "Seda Ameerika ideed on igal pool maailmas kopeeritud, näiteks Bratislava jäähokihall," tõi ta välja.
Kotli arendas Nowicki ideed edasi – tõstis ühe kaare üles ja tegi sellest kõlaekraani. "Õudselt mõõdeti, et kui on 15 000 lauljat, siis kui palju laulukaar seda helivoogu võimendab, ja kui pärnad suuremaks kasvavad, kuidas need heli kinni püüavad. Kõik oli mõeldud loomulikule helile, aga siis tuli elektriline heli ja kogu seda efekti ei ole enam vaja."
Laulukaare visuaalne efekt on Kalmu sõnul väga äge, kuid ta peab kaare ülemist serva probleemseks. "See esikaar oli Kotlil betoonist terava servaga mõeldud, aga Leningradi ehitajad otsustasid selle teha metalltoruga, mis läks paksuks ja rasvaseks. See mõjub nüüd natukene nagu pardimokk. Sel ei ole sellist huule teravat serva, mis oleks kindlasti ilusam olnud," märkis ta.

Lauluväljaku arhitektuurivõistluse võidutöös "Kiigele" on Kalmu sõnul mitu väga head ideed. Ta tõstis esile nii uue metsalava kui ka merevärava tee pikendamise mereni. "See, et see merre ulatub, on päris tore, annab ka niisuguse muusikalaksust puhkamise võimaluse jalgupidi vees, võib-olla see ei ole nii halb mõte." Lasnamäe nõlvale loodava väravahoone osas Kalmul veel selget arvamust ei ole.
Küll aga loodab Kalm, et lauluväljaku juurde suurt parkimisplatsi ei planeerita. "See mõte, et sa pead saama lauluväljakule parkida sada meetrit väravast, on ikka väga jõhker. Ma ei tea, kas lauluväljaku meeskond on korraldanud park and drive süsteemi, et kui kõik oma Ramidega Lõuna-Eesti kuplite vahelt mööda Tartu maanteed tulevad, siis sa jätad selle auto Ülemiste parklasse ja seal ootavad sind bussid, mis toovad lauluväljakule ja nii on iga Tallinna sissesõidutee juures, et kõik ei arvaks, et nad peaksid saama autoga lauluväljaku juurde," arutles ta.
Kuid suurt parkimismaja on tema sõnul kindlasti vaja. 148-kohaline meeskonnale loodud parkimismaja on ka arhitektuurivõistluse kavandisse pandud. "See on ka liigne idealism, kui sa arvad, et kõik tulevad ainult bussiga, jalgrattaga või jalgsi. Mingi hulk peab sinna autoga ka saama, sellest pääsu ei ole."
Mart Kalm usub, et kui lauluväljaku uuendamine kord lõpusirgele jõuab, konkureerib see ka lätlaste uue laulukaarega. "Meil oli siiani kõige ägedam, leedulastel oli meie koopia ja lätlastel oli üldse puust ja jube mage. Lätlased ehitasid oma noore väga andeka arhitekti Austris Mailītisi projekti järgi nii kihvti uue laululava, mis on absoluutselt super. Me peame nüüd panustama, et me ei jääks lätlastest maha."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"








