Rakvere töökeskuse tegevusjuhendaja Tiivi Odraks rääkis "Ringvaates", et neil käib koos umbes 50 käsitöölist, kel on peamiselt vaimsed erivajadused.

"Nad on juba nii harjunud, nad teavad täpselt, mis tööd nad teevad, võtavad oma töö ja hakkavad tööle," lausus ta. "Nad on väga rahulikud ja väga toredad. Inimestel on tekkinud valearusaam, et erivajadustega inimest peab justkui kartma, aga tegelikult ei pea."

Tehtud tooted müüakse maha ja nende eest saavad käsitöölised ka tasu. Selleks, et valmiv kaup oleks kvaliteetne, juhendavad käsitöölisi tegevusjuhendajad. "See ei ole lihtsalt selline lõikamise, kleepimise, voltimise koht, vaid inimesed loovad päriselt tooteid, mida on päriselt ka vaja," sõnas Hea Hoo kommunikatsioonijuht Kadri Talva.

Hea Hoo keskuseid on üle Eesti kokku 12. "Igal töökeskusel on natukene erinev profiil – kes teeb viltimist, kes õmbleb loomapesasid, kes tegeleb keraamikaga. Lemmikloomadele mõeldud tooteid on siin väga palju," tõi Talva välja.

"Meie jaoks on väga oluline see, et me iga ostuga, mis meilt sooritatakse, saaksime natuke murda stigmasid, et erivajadustega inimeste toodete ostmine on kuidagi heategevus. Meie juures saavad inimesed päriselt väga kvaliteetsed tooted. Teiseks need annavad tööd neile inimestele, kes muidu avatud tööturul seda ei saaks. Ja kolmas väga oluline osa on ka see, et meil on enamus tooteid valmimas materjalidele uut elu andes. Ligi 60 protsenti toodetest," tutvustas ta.

Üks Hea Hoo hitt-toode on koertele mõeldud nuuskimismatt. Ühe nuuskimismati tegemine võtab umbes kuu aega. Meisterdaja Sireti sõnul mati tegemine väsitav ei ole. "Nuuskimismatt arendab koera mõtlemist. Ta tegutseb, otsib ja tal on tööd. Tal ei ole igav," tutvustas tegevusjuhendaja Malve Vahtna.

Talva tõdes, et sotsiaalse ettevõttena tegutsemine on keeruline. "Aga sellel on väga-väga oluline roll, sest see annab tagasi inimese väärikuse. Ta ei ole ainult inimene, keda defineerib erivajadus, vaid ta on inimene, kellel on ka roll. Ja töötamise roll on tegelikult iga inimese jaoks väga oluline."