Kunstimuuseumi kogusse lisandus haruldane Faehlmanni portree
Ameerika kunstioksjonilt Friedrich Robert Faehlmanni portree avastanud ja kunstimuuseumile ostnud kunstiajaloolane Kristiina Tiideberg rääkis "Ringvaates", et selle õlimaali puhul on tegemist eesti kultuuriloo jaoks väga olulise teosega, mida kõik huvilised saavad nüüd näitusel näha.
"Selle leiu taga on tore kollegiaalne koostöö. Meie kolleegid ajaloomuuseumist saatsid kunstimuuseumile infot selle kohta, et oksjonitel liigub põnevaid baltisaksa kunstiteoseid. Mõtlesin, et miks jääda tuginema teiste tähelepanekutele kui endal on ka üsna lihtsalt võimalik neid oksjone jälgida," ütles kunstiajaloolane Kristiina Tiideberg.
Oksjone on võimalik jälgida ja lisada oksjonikeskkonda märksõnu. "Kui oksjonitel liigub kunstiteoseid, mille kirjelduses on sõna "eesti", tuleb see info mu e-postkasti," sõnas Tiideberg, kuidas ta avastas Faehlmanni portree.
"See on meie kultuuriloo jaoks väga oluline teos. Tegemist on ühe varasema Faehlmanni portreega, ainsa õlimaaliga, mis temast on maalitud. Selle maali kohta ilmus esimene info eesti ajakirjanduses 1935. aastal," sõnas kunstiajaloolane.
Oksjonil tehti 18 pakkumist ja lõplikuks hinnaks kujunes 2000 dollarit. "Ma oleks valmis kihla vedama, et ka teised pakkujad olid eestlased. Ameeriklaste jaoks täiesti tundmatu kunstniku loodud tundmatu mehe portree vaevalt nii suurt huvi oleks tekitanud. On näha, et väljapool Eestit toimuvatel oksjonitel ka teiste eesti kunstiteoste hinnad tõusevad."
Portree oli oksjonil müügil tundmatu siniste silmadega mehe portreena. "Kui ma seda tööd nägin, tundus mulle, et ma olen varem seda siniste silmadega meest näinud 1930. aastate lõpu artiklites ja kirjanduses, kus räägitakse Faehlmanni erinevatest portreedest, ja sellest, milline ta välja nägi ning ma võrdlesin neid pilte portreega," selgitas Tiideberg.
"Faehlmanni puhul on tegemist ühe esimese haritud eestlasega, keda on väärikalt ka portreteeritud. Tegemist on eesti kultuuriloole väga olulise isikuga, kes algatas ka "Kalevipoja" eepose kirjutamise mõtte. Ta oli ka üks Õpetatud Eesti Seltsi asutaja, edendades rahvuslikku projekti," tõi kunstiajaloolane välja.
Maal on kõigile vaatamiseks välja Niguliste muuseumis, kus on avatud näitus "Eesti Raamat 500".

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop






