26. septembril linastub kinodes Heilika Pikkovi ja Liina Särkineni dokumentaalfilm "Minu pere ja muud klounid," mis heidab pilgu näitlejatest abielupaari Haide Männamäe ja Toomas Trossi ehk Piibu ja Tuudu pereelule.

Tross rääkis, et enne filmi läbi vaatamist oli Männamäe käinud välja ettepaneku, et peaosalised lepiksid enne filmi vaatamist kokku, et nad seal mitte midagi ei muuda.

"Sest see ei ole meie film. See film on meist, aga see ei ole meie film. Kui nemad on sellise rea kokku pannud ja nendele filmitegijatena tundub, et see on õige, siis me peame neid usaldama, sest me lasime nad enda ellu," selgitas Männamäe.

FIlm näitab klounipaari elu argipäeva ja ekraanil näeb ka pisaraid. "Kuigi ma teadsin, mida ma olin rääkinud ja need tunded ning mõtted, millest filmis räägime, ei ole vahepeal kuidagi mahenenud, siis suutsin seda filmi vaadata nii suure põnevusega, et ei filmi ajal ega lõpus minul pisaraid ei tulnud," lisas Männamäe.

"Ega meie teadnud, mida meie lapsed rääkisid, sel ajal me ei olnud juures. Väga liigutav oli see, et poeg Siim oli ka meiega vaatamas seda. Kui film lõppes, siis Siim läks suure-suure kinosaali ette kõnet pidama. See oli väga liigutav kõne. Siim sai sellest filmist väga õigesti aru," rääkis Männamäe autismi diagnoosiga poja reaktsioonist. "Siis mina hakkasin nutma."

Filmis räägib ka kõige vanem tütar Emma, et tal pole peaaegu et lapsepõlve olnud, sest vanemad on kogu aeg tööl ja tema on nooremale vennale ja õele peaaegu ema eest. "Me teadsime, et ta niimoodi teeb ja selline on, suure empaatiavõimega inimene, tohutu suure, kümme korda suuremaga kui mina. Aga ta ei olnud seda meile kunagi otse välja öelnud, me pole seda otse üle laua rääkinud. Pole põhjust seda öelda olnud, mis sa hakkad vanematele oma saatust kurtma," muigas Tross.

Männamäe tõdes, et oma tööle pühendumine on tulnud oma kodu arvelt. "Täpselt nii, see on tulnud oma kodu arvelt. Täpselt samal aastal kui me kolisime oma Nõmme kodusse, võtsime me ka teatrimaja rendile. Korraga juhtus kaks suurt muudatust. Kolides oli meie lootus see, et me kolime selleks ilusasse hooviga Nõmme majja, et hakkame seal kohe ehitama ja teeme lastele oma toad, aga kogu meie aur läks teatrimaja ehitusele ja nii see läks, niimoodi juba 15 aastat," nentis Männamäe ning lisas et nüüdseks on lastel siiski oma toad olemas.

"Kui me oleks teadnud, et kõik niimoodi läheb, siis ei oleks Piipu ja Tuutu või teatrit," lisas Tross.