Kämpingus elavad 100 000 mesilast aitavad inimestel stressi maandada
"Ringvaade" käis külas mesinik Tarmo Rabal, kes pakub inimestele võimalust 100 000 mesilase seltsis aeg maha võtta.
Teraapiamesilased keskenduvad mee tegemisele, nagu mesilastele kombeks, kuid omanik Tarmo Raba saab nende veidi omapärasest tarust rõõmu hoopis rohkem kui teistest.
"Mesinikuna pead paraku seal raamide vahel midagi tegema, vaatama pere, panema raame juurde või võtma mett, mida iganes, aga seal teraapiamajas oled täiesti rahulikult, saadki seda nautida," selgitas Raba.
Tõele au andes ei hakanud Tarmo mesilasi alguses üldse teraapia eesmärgil pidama. "Muretsesin selle talu siin ja siin oli hästi palju kreegipuid. Kreegipuud õitsesid, aga kreek ei tulnud otsa. Isa ütles mulle, et muretse, poiss, endale siia mesilased. Mesilastest ei teadnud meil suguvõsas keegi midagi ja siis oli vaja leida õpetaja. Minul on suur au, et leidsin sellise korüfee nagu Antu Rohtla," rääkis Raba, kes läks sugulaste saabumise tarvis hoovi peale kämpingut ostma, kui Rohtla pakkus välja, et Raba võiks sinna hoopis mesilased panna.
"Mina alguses raputasin pead. Ei saanud aru, miks ma peaks kämpingusse mesilased panema. Ma mõtlen ikka inimeste peale. Rohtla ütles, et ei-ei, inimesed pane ka sinna. Ma mõtlesin, et asi läks päris hulluks, miks ma inimesed ja mesilased veel kokku sinna panen," tõdes Raba.
Nüüd on Raba hoovi peal mesilasteraapia kämping, kus neljas tarus tegutseb kokku umbes 100 000 mesilast. Kui lamatsite all olevad tarud lahti võtta, siis täitub väike tuba mesilastega.
"Mõned muidugi jäävad raamile, aga noored linnud tahavad tulla ruumi kaema. Siis peavad aken ja uks lahti olema, läheb natukene aega, kuni me nad kõik siit välja saame. Mina pean ikkagi tagama inimesele, et siin ruumis ei oleks ühtegi mesilast," selgitas Raba ning lisas, et ka inimestele, kes sutsu kardavad saada, ta seletabki, et maja on välja töötatud niimoodi, et ühtegi mesilast seal ei oleks.
Ida-Euroopas, eriti näiteks Sloveenias, on sellised majakesed võrdlemisi harilik nähtus. Nende mesindustraditsioon kuulub isegi UNESCO vaimse pärandi nimekirja. Eestis on teraapiamajade rajamine saanud hoo sisse viimase viie kuni kuue aasta jooksul.
"Siin tunneb suminat. See peaks maandama stressi ja kõik inimesed on tänapäeval väga stressis. Siis on vibratsioon ehk biovälja parandamine. Kui lamame tarude peale, siis peaks sellest meie bioväli väidetavalt paremaks minema. Kolmas asi on see, mida me kogu aeg hingame ehk siis eeterlike õlide kombo. Seda olen ma ka natukene tuuninud ja pannud seinale inhalatsiooniseadme ja maja taga on kaks pere, kes töötavad puhtalt ainult hingamisseadmele," selgitas Raba.
"See peaks mõjuma hästi allergikutele, inimestele, kellel on mingisugused kopsuhaigused või on natukene kehvem hingamine."
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"







