"Melani tegi breiktantsu ja mina tegin sellist tantsustiili nagu locking, mis on püstine tänavatantsustiil. Kui breik on pigem maas, siis lockingut tantsitakse püsti, see on terminoloogia erinevus," selgitas tänavatantsija Mirell Karhu.

Breikar Melani Väitsa sõnul on tänavatantsul väga palju ägedaid stiile. "Hip-hop ja breiktants on tavainimese jaoks kõige tuntumad stiilid," tõdes Väits.

Breiktants tegi debüüdi 2024. aasta suvel olümpiamängudel ja 2018. aastal noorte olümpial. "Vinge on näha, et tänavatants liigub rohkem spordi suunda, et seda hakatakse aina tõsisemalt võtma," ütles Väits.

Karhu tõi välja, et see tants hõlmab väga palju füüsilist aga ka mentaalset aspekti. "Tänavatantsu saab teha erinevatel viisidel. Kas sa naudid seda kultuurilist poolt ja proovidki ennast väljendada või siis oled võistlustele spetsialiseerunud, teed trenni ja tood tulemusi. Meie jaoks liigub see kindlasti rohkem spordi poole," nentis Karhu. "Siin tuleb mängu taastumispool, et see oleks ka jätkusuutlik."

Viimastel aastatel on Väits breiktantsu veelgi tõsisemalt käsile võtnud ja paika on pandud ka võistluskalender ning eesmärgid saavutada rahvusvaheliselt teatud tulemused.

Tänavatantsu kultuurilisema poolega käib Väitsa sõnul kokku ka see, et paljudel tänavatantsijatel on artistinimi. "Eriti breigis. Breikaritel on erinevaid superkangelaste nimesid, mis tulevad erinevatest lugudest. Kas keegi annab sulle selle nime, sinu treener, trennikaaslane või tiimiliige. Või midagi juhtub, sinu tantsustiil väljendab midagi konkreetset, näiteks sulle meeldib väga keerelda, siis antakse sulle artistinimi Spin (pöörlema-toim.)," selgitas Väits.

Väitsal ja Karhul artistinimesid veel pole. "See on natuke selline protsess, et sa ei taha iseendale ka niisama nime panna, see võiks ikkagi kuskilt tulla. Kuna praegu väga palju meie nimelisi tantsijaid ei ole, ka rahvusvahelisel areenil mitte, siis sobivad meie enda nimed ka väga hästi," tõdes Karhu.

Kuna tänavatants pole Eestist pärit ja meie kultuuriruumile võõras, on Karhu sõnul oluline õppida ja aru saada ka selle taustast ja kultuurilisest tähendusest. "Me oleme selles kultuuris külalised, me õpime nendelt inimestele, kes on selle loonud," sõnas Karhu. "See on ka üks selle kultuuri osa, et sa pead ennast sinna sisse panema ja väljendama seda, kes sa päriselt oled."