13 Tallinna koolis on käimas pilootprojekt, kus Peaasi.ee poolt koolitatud vaimse tervise nõustajad töötavad koolis kohapeal, nõustades õpilasi.

"Nõustajate poole võivad noored pöörduda kõikide oma muredega, ükski mure pole liiga väike ega liiga suur. Esimesel kohtumisel otsustavad vaimse tervise nõustaja ja noor koos, kas lühisekkumine, mida nõustajad koolides on välja koolitatud pakkuma, on piisav või on vaja noor edasi suunata mõnele muule teenusele," selgitas Peaasi.ee projektijuht Kadri Pahla.

Peaasi.ee vaimse tervise nõustajad ei ole koolipsühholoogid, vaid lähevad kooli, kus koolipsühholoog enamasti on olemas tugimeeskonna liikmeks, et vähendada koolipsühholoogi koormust.

Vaimse tervise nõustaja ja koolipsühholoogi töö erinevus on ülesannetes. "Vaimse tervise nõustajad peaksid olema koolis noortele väga lihtsalt leitavad ja kättesaadavad ja tegelevad ikkagi ennetusega. Nende valdkonnaks on kerged ja mõõdukad vaimse tervise mured," tõdes Pahla.

Tõenduspõhine lühisekkumise formaat, mida nõustajad kasutavad, on pärit Austraaliast ja kohandatud alates 12-aastastele koolinoortele.

Selles formaadis on kokku üheksa moodulit. "Ärevuse ja depressioon moodul, enesekehtestamise moodul, viha juhtimise moodul, aga ka vaimse tervise baasteadmised ehk täisväärtuslik uni, täisväärtuslik söömine ja täisväärtuslik liikumine."

Pahla sõnul noored tihti ise ei saagi aru, et neil on raskus ega oska ka märke märgata, aga kui kellegagi koos oma une-, söömis- või liikumisharjumused paika saavad, võivad ka vaimse tervise raskused leeveneda. "Kui mingid mured saavad sõnastatud, näiteks probleemid kodus, ongi vaimse tervise nõustajal võimalik kodu hästi sõbralikult kaasata," tõdes Pahla.

"Meie mantra on see, et hakkame otsast pihta, räägime rahulikult ja vaatame koos, mida edasi teha." tõi Pahla välja.

Viis aastat Peaasi.ee keskuses noorte nõustamise teenust arendanud Pahla sõnul on koolikeskkonnas probleem number üks igapäevane toimetulek ja ärevus. "Peamine murekoht on ikkagi ärevus," lisas Pahla.

"Viimane aeg on investeerida vaimse tervise probleemide ennetusse, et need noored ja ka kooli töötajad, kes ei ole veel väga raskete muredega silmitsi, saaksid toetatud. Eesmärk on tuua kooli lisaks spetsialiste, kes oleksid noorte jaoks olemas ja vähendada kooli tugimeeskondade töökoormust," sõnas Pahla. "Lisaks Tallinnale on praegu ka teisi kohalikke omavalitsusi, kellele on tundunud see terviklik lähenemine vaimsele tervisele suund, millesse nad usuvad ja näevad, et sellesse peaks investeerima."