Rebase sõnul on presidendi 20. augusti kõne üks aasta olulisim sõnavõtt, mis on justkui visioon ühiskonna hetkeseisundist. Ta tõi välja, et kui vabariigi aastapäeva kõne on reeglina kokkuvõttev ning analüütilisem, siis taasiseseisvumispäeva kõne reageerib rohkem kohapealsele publikule, kuhu kuuluvad valdavalt kultuuri- ja haridusvaldkonna inimesed.

"Ta reageeris tõepoolest sellele, kes olid kohal. Kultuur, haridus, raamatuaasta ja rohkem pehmed väärtused, sellel teemal ta kõige rohkem rääkis," ütles Rebane "Vikerhommikus":

Eksperdi sõnul jäi kõnest eredalt meelde piltlik väljend põhjamaade inimeste õnnelikkusest. "Nagu paljudele teistele, jäi ka minule meelde see suurepärane väljend, et hämmastaval kombel elavad kõige õnnelikumad inimesed seal, kus on pime ja külm. See vastab ka tõele, aga see oli sõnalise leiu poolest ilus," sõnas ta.

Samas tõdes Rebane, et temal jäi puudu rahvusvahelise olukorra analüüsist. "Viimase paari nädala jooksul on toimunud midagi täiesti erandlikku. Seda tema hinnangut, et mis toimub, oleks tahtnud kuulata, aga see oli tema valik," ütles ta.

Rebane avas, et kõne koostamise viis sõltub suuresti presidendi isiksusest. "Mõnele kirjutatakse kõne täielikult kellegi teise poolt, mõni kirjutab tähtsad kõned, eriti 24. veebruari oma, reeglina täielikult ise, aga see sõltub isiksusest," märkis ta.

Ka lahenduste pakkumise ulatus on tema sõnul erinev. "Presidentide roll selliste kõnede puhul on näidata suundi, mitte samme. Sellest pidas Karis kinni. Ja isegi kui ta oleks seal hurjutanud, siis ma ei arva, et see oleks toonud mingit lahendust kaasa. Tema visioonis, et kes me oleme, kuhu läheme ja mida teeme, see on tähtis," märkis ta.

Küll aga nentis Rebane, et ühiskonnas on praegu tajutav sotsiaalse optimismi puudus. "Selge defitsiit on praegu avalikus väljas sotsiaalsest optimismist. Roosiaed ja sarnased kohad on kohad, kuhu saaks seda tuua, sest kurtma võib lõpmatuseni jääda, et küll on raske elu, küll on must lagi me toal ja küll on kohutav elu ja enam hullemaks ei saa üldse enam minna, mis on täielik jamps, aga seda peab keegi ka sõnastama," selgitas ta.

Tema hinnangul võimendab valimiste-eelne periood negatiivsust. "Praegu tuleb arvestada, et see periood satub valimiseelsesse aega ja valimiseelne aeg on selline, kus teatavasti peamine kommunikatsioonimeetod on teiste tegevuses vigade otsimine ja selle kõvasti esiletoomine. Ja siis võibki jääda mulje, et me elame nüüd nagu viimases hädaorus," ütles Rebane ning lisas, et tema ei usu, et olukord on nii halb, kui vahel püütakse näidata.