Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu lähedal Aru külas, Kõrveaia talus. Tema isa Richard Sturm (alates 1936 Riho Tormis) mängis viiulit ja laulis koorides. Kodus oleval orelil õppis 10-aastane Tormis iseseisvalt mängima lihtsamaid palu. 1942 sai nelja-aastane algkool läbi ja isa saatis poisi õppima Tallinna Reaalkooli.

Aastatel 1942–1943 sai ta Tallinnas orelitunde August Topmanilt ja 1943–1944 õppis Topmani juures Tallinna konservatooriumis. Kui selle õppeasutuse keskastme baasil moodustati 1944 Tallinna Muusikakool, jätkusid Tormise õpingud seal Salme Krulli juures. 1947 oli ta uue kooli esimese lennu 10 lõpetaja seas.

Sõjajärgsed olud ei soosinud oreliõpinguid, Nõukogude võim seostas seda pilli kirikuga ning oreliklass suleti. 1949 astus Veljo Tormis Tallinna Muusikakooli koorijuhtimist õppima kuid leidis, et see eriala ei sobi talle. Aasta hiljem läks ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooniosakonda Villem Kapi juurde.

Tervislikel põhjustel ja suureneva ideoloogilise surve tõttu (isa köstriameti pärast) otsustas Tormis võimaluse avanedes lahkuda Eestist ja minna õppima Moskva konservatooriumisse (1951-1956), kus asus Vissarion Šebalini käe all kompositsiooni õppima. Šebalin oli tuntud helilooja ja hinnatud pedagoog, kes nõudis, et komponistil tuleb end rahvuslikult määratleda ja sellele vastavalt ka muusikas väljenduda. Muu hulgas tutvustas Šebalin oma õpilastele väljaspool õppeprogrammi selle aja kohta moodsa helikeelega muusikat.

1956 võeti Veljo Tormis Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu liikmeks. 

Loomingulises mõttes murranguline oli Veljo Tormisele osalemine 1958. aasta suvel Kihnus toimunud vana kombe kohaselt peetud mitmepäevases pulmas. Veljo Tormis oli seal koos oma õpilastega folkloori kogumas ning ta oli tunnistajaks, kuidas muusika toimis oma loomulikus keskkonnas. Alates 1960ndate algusest hakkas Veljo Tormise loomingu raskuspunkt vähehaaval liikuma kooriloomingu suunas. Järk-järgult arenedes sai valdavaks rahvalaulu töötlemine viis, mis oli modernne ja lähtus teose struktuurist.

Lõviosa Veljo Tormise loomingust moodustavad koorilaulud, millest omakorda suurem osa põhineb folklooril. Tema folklooriainelistes kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste meloodiad. Olulisel kohal tema loomingus on keskkonnatundlik eluviis. Ta uskus, et vana laulutraditsioon saab edukalt jätkata inimeste keskel oma elu kui teda ümbritseb tänapäevase kunstmuusika kest. Veljo Tormise panus vana regilaulu elustamisel Eestis on hindamatu. Oma tegevusega tõi ta vana rahvalaulu Eestis massiteadvusse, süvendas rahva kokkukuuluvustunnet ja juurtetunnetust. Maailmalaiuselt tuntakse ja hinnatakse Veljo Tormist kui omanäolist kooriheliloojat

"Eesti ballaadid" (2010)

"Eesti ballaadid" on Tormise üks kesksemaid teoseid. Esitavad ERSO, RAM, Eesti Kontserdi Koor. Solistid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk. Dirigent Tõnu Kaljuste. Režissöör Ülle Õun.

"Rahvakunstnikud - Veljo Tormis" (1980)

Tänane portreteeritav on Veljo Tormis, kelle looming on üks suur, andekas, tõsine katse rahvast oma isade lauludega uuel tasandil taas kord kokku kasvatada. Saatejuht Enn Eesmaa, režissöör Georg Jegorov.

"Üle maailma käimise raja. Veljo Tormis" (1996)

Saade jälgib Veljo Tormise tegevust 1996. aastal, mil helilooja andis esmakordselt üle 15 aasta teatud põhimõtetel kestnud vaikimist ETV-le intervjuu ja osales oma teoste ettekannetel Soomes ja Walesis. Koos Veljo Tormisega külastati temale olulist Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluule arhiivi, salvestati suvekodus Kullamäel. Saates on kasutatud Veljo Tormise teoste ettekandeid nii ETV arhiivist kui ka salvestusi kontsertidelt. ETV osales ka Stockholmis "Raua needmise" ettekandel. Pikemalt avaldavad oma mõtteid heliloojast abikaasa Lea Tormis ja dirigent Tõnu Kaljuste. Saate autorid on Eeva Potter ja Ülle Õun. Produtsent ja toimetaja on Eeva Potter.

Tallinna muusikapildid | Veljo Tormise laulud (1978)

Veljo Tormise laule esitavad kammerkoor "Ellerhein", dirigent Tõnu Kaljuste ja Tartu II keskkooli lasteansambel Kadri ja Riho Leppoja juhatusel. Esitatakse laule tsüklist "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" ja lastelaule ja kooriteos "Raua needmine".

LUUKAMBER. Veljo Tormis "Raua needmine" - 50 aastat esiettekandest (2023)

Vaata ka Veljo Tormisega seotud saadete kollektsiooni Jupiterist.