Jaan Künnapi nime taha võib panna terve rea tiitleid – mägipäästja, merepäästja, fotokunstnik, alpinismiklubi juht, instruktor, treener, isa. Kõige uhkem nimetus on aga lumeleopard, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale 7000 meetri kõrgusele mäele.

Juuli algul ilmus Künnapi elulooraamat "Mitu elu on parem kui üks". Värskes raamatus on kõige rohkem materjali alpinismist ja alpinismi ajaloost. "Sellega nokitakse kogu aeg mu kallal, et kas see on elulooraamat, aga mu perest on seal väga vähe juttu. Põhiliselt ekstreemsed tegemised, kus ma olen ellu jäänud. See ei ole väga kergel kujul raamat, liiga palju on laipadest juttu, aga mu elu ongi selline olnud. Ma olen 40 aastat mägedes käinud ja iga aasta tuli ka laipade ja õnnetusjuhtumitega tegeleda. Midagi ei ole teha," nentis ta "Vikerhommikus".

Raamatusse on koondatud rohkem 500 fotot. Oma pika karjääri jooksul on aga Künnap teinud umbes miljon jäädvustust. "Kui ma hakkasin selle raamatuga tegelema, siis mul juba oli vanadest negatiividest ja slaididest 200 000 koopiat tehtud ja digiteeritud. Nii et mul seda materjali oli. Miljonist valida, see võttis palju aega," tunnistas mees.

Pildivaliku tegi ta raamatust lähtuvalt. "Kui me räägime päästetöödest merel, siis mul olidki need pildid, mis ma too aeg, 70-ndatel ja 80-ndatel tegin," tõi ta välja. Samuti jõudsid kaante vahele ka kunstilisemad, modellidest tehtud pildid.

7. augustil 1979. aastal juhtus mägedes traagiline õnnetus, kus kaotas elu Künnapi hea teekaaslane. Künnapil vedas, et ta eluga pääses. "Huvitav, et ellu jäin. Vigala Sass ütles selle peale, et sa võid nüüd mägedes julgelt käia, mägedes sa surma ei saa. Viis agenti oli, et ma oleks võinud surma saada, aga ellu jäin."