Kõivupuu ütles, et kui ta räägib Lõuna-Euroopast Eestisse tulnud üliõpilastega, siis on nad alati väga üllatunud Eesti suvistest valgetest öödest ja küsivad, kuidas me siin üldse magada saame. "Siis tulebki öelda, et suvel on tarvis tegutseda, olla looduses ja koguda endasse energiat, küll talvel jõuab magada," mainis ta ja lisas, et tema saab valgete öödega magada küll. "Aga samas on nii, et eilegi jõudsin koju 10 ja 11 vahel, aga kui kella ei vaataks, siis ei teaks, kas kell on alles 4-5 või juba hiline õhtu."

Seda ta ei usu, et tema on kõige parem spetsialist suvise pööripäeva teemal. "Ma arvan, et meie ammu elanud esivanemad teadsid sellest palju rohkem, sest nende jaoks oli see palju olulisem tähtpäev kui meile, sest me ei ela enam nii väga looduse järgi," selgitas ta ja mainis, et ammu elanud inimesed jälgisid taevakaart ja pööripäevi ning seadsid nende järgi oma elu.

Jaanipäeva ajal võiks kindlasti mõelda ka vihtade tegemisele. "Kuigi jaanilaupäeval on alati käidud saunas, siis pööripäeva paiku hakatakse vaatama, kas kaselehed on piisavalt tugevad, et teha esimesed värsked vihad, mis on ülimalt emotsionaalne ja ka tervislik, nagu kirjutas ka Karl Ernst von Baer," selgitas ta.

Lõuna-Eestis võib Kõivupuu sõnul saada jaanipäeva paiku juba ka esimesi metsmaasikaid. "See sõltub kasvukohast, kevadest ja sellest, mis ilm on siis, kui metsmaasikas õitseb, aga mul on teatav lootus, sest sotsiaalmeedias on Lõuna-Eesti sõbrad metsmaasika, kukeseente ja puravike pilte jaganud, seega jaanipäeval teha kukeseenekastet ja süüa värskelt kartulit on ivake vara," nentis ta.

"Eelnevad põlved on tõepoolest vaadanud, millisest ilmakaarest tuul pööripäeval puhul ja pööripäeva ilmadele on omistatud kaugele ulatuvamat tähendust, kui moodsat äpid panevad täpselt kirja, mis kohe hakkab juhtuma, siis vaadati kasvõi nii, et kui pööripäeva ajal on väga soe, siis tuleb talv väga külm, vaadati poolaasta kaupu või järgmise pööripäevani," mainis folklorist.

"Jaanitule lõke on hästi oluline, talle on omistatud ka tervitavat ja puhastavat mõju," mainis ta ja lisas, et kindlasti tasub soojendada selga jaanitule ääres ja käia ümber lõkke. "See peaks aitama kaasa tervisele ja tooma head õnne, lisaks muud pärimuslikud tavad, et koguda seitse taime ja panna padja alla, midagi soovida, võib-olla näeb midagi unes ja punuda ka pärg," ütles Kõivupuu.

Lisaks jaanitulede külastamisele üritab Marju Kõivupuu endale selleks ajaks ka midagi rohelist tuppa tuua. "Linnaelu on linnaelu ja päris kõiki kombeid, mis minu lapsepõlves maakohtades järgiti, on seal natukene ebamugav ja isegi ebamõistlik tähistada, aga mulle ikkagi meeldib, kui karikakrad on vaasis ning seal on ka väike kaseoks või põllulilled, see loob väga erilise tunde."