Veera Tolli-Baskin: Eino muuseumis ma väga isiklikuks ei taha minna
Veera Tolli-Baskin rääkis "Ringvaates", et on enda säästude ja heade inimeste annetuste abil loomas Eino Baskini tuba-muuseumi, mille loodab avada Eino 100. sünniaastapäevaks. Tolli-Baskini sõnul ta muuseumi eksponaatide ja lugude valimisel väga isiklikuks ei lähe, sest muuseum on pühendatud Eino tohutult suurele loomingulisele pärandile.
"Öeldakse, et inimestega, kes on lahkunud, nende portreedega ei tohi rääkida, aga minul on vastupidi. Igal hommikul ma teretan ja õhtul ütlen talle head ööd. Ta on siin, ja ta on minuga," ütles Eino Baskini abikaasa Veera Tolli-Baskin.
Märtsis möödus kümme aastat näitleja ja lavastaja Eino Baskini surmast. Abikaasa Tolli-Baskin võtab "Ringvaate" vastu Tabasalu kodus, kus ta veetis koos Einoga oma õnnelikumad aastad.
"Kui on mingi moment, mis meenutab, kuidas Eino oleks öelnud või mida teinud, siis käib ikka kerest läbi küll," tõdes ta.
Pärast Eino surma on Veera tegutsenud tema mälestuse jäädvustamise nimel ning loob Tabasallu Eino Baskini tuba-muuseumi. "Kui ma teen muuseumi, hakkavad inimesed käima ja peale minu teised ka meenutavad Einot. Seda ma tahan," tõi ta välja.
Heade inimeste annetuste toel hakkas Veera looma vanast garaažist muuseumihoonet.
Eino Baskini hääl oli Veerale tuttav "Meelejahutaja" saatest. Häälele lisandus pilt 1975. aastal, kui Veera sattus töökaaslaste pealekäimisel Draamateatrisse Vassili Šukšini etendust "Energilised inimesed" vaatama.
"Kui Eino tuli lavale, ja kui ma kuulsin seda häält, viisin näo ja hääle kokku, uskuge võin mitte, keeras mul sees midagi, mida ma siiamaani ei saa kirjeldada, maailm kuidagi pööras," meenutas Veera. 20 aastat hiljem said nad päriselt kokku.
28 aastat noorem Veera jäi abikaasa Eino kõrvale tema viimaseks kuueteistkümneks aastaks. "Tema kõrval ma olin õnnelik, sellega on kõik öeldud," lisas Veera.
Isikliku elu mälestusi muuseumisse ei tule. "Väga isiklikuks ma ei taha minna. Mina olen Eino kolmas naine. Idee on selline, et on üks suur kell. Keskele 12 peale tuleb Eino pilt, siis tuleb Ita Everi pilt, siis tuleb teise abikaasa Galina ehk Galja pilt, siis minu pilt ja kõik. See ongi isiklik elu," jagas Veera.
"Küll ma mõtlesin, et saan muuseumi valmis Eino 90. sünniaastapäevaks, nüüd oli juba 95. sünniaastapäev. Kui arvestada sellega, et elan ainult pensionist, kõik säästud juba läksid, tegime väikese kalkulatsiooni, kui palju mul läheks veel, pluss minupoolne osa ka, siis mul puudub praegu 15 000 eurot. Kulka võib aidata eksponaatide väljapanemisega, aga siis, kui mul seestpoolt on kõik tehtud, siis võiks järgmise etapina juba seda võtta," selgitas Veera.
"Kui ma selle mõttega hakkasin elama, avasin eraldi arve, et inimesed ei arvaks, et ma nende annetatud raha panin enda rahakotti. Ma olen tõepoolest südamest tänulik neile, kes on mind juba toetanud. Ma võin hästi-hästi tagasihoidlikult elada, lihtsalt pensionist hakkan jälle koguma, et tasakesi jälle midagi teha. Aga juhul, kui keegi mind toetab, oleksin südamest tänulik, sest Eino 100. sünniaastapäev juba läheneb ja selleks ajaks ma tahaksin ikkagi muuseumi avada," tõdes Veera Tolli-Baskin.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Christel Karits