"Kuslapuu on tore mari, mis saab valmis juba enne maasikat, jaanipäeva paiku. Ta ei karda külma, teda on hea kasvatada ja ta ei vaja spetsiaalset mulda. Sobilik igasse aeda," selgitas Jürimäe.

"Need kuslapuu sordid, mida mina pakun, on Kanada päritolu. Need on meie ilmaga hästi kohastunud ja peavad vastu ka meie karmidele miinustele," lisas ta.

Kuslapuu sobib ka mitte kõige virgemale aednikule. "Ta ei vaja muud hoolt kui lihtsalt korralikult maha istutada. Võib-olla marju annaks rohkem siis, kui vahepeal kasta, just siis, kui ta on õites. Muud olulist väga ei olegi. Kuslapuul ei ole ka kahjureid, millega peab väga võitlema. Vahepeal peaks lõikama ka oksi, mis lähevad omavahel risti, et nad ei hakkaks teineteist lõhkuma. Siis ongi hästi," rääkis Jürimäe.

Kasvult on kuslapuu võrreldav tavaliste marjapõõsastega. "Punane sõstar, mustsõstar. Keskmiselt poolteist meetrit, mitte rohkem," täpsustas Jürimäe.

Kuslapuu hapukad marjad meenutavad nii maitselt kui ka värvilt mustikat ning määrivad ka samamoodi. Marjadest saab edukalt ka moosi teha. "Tal on mingi oma maitsenüanss juures. Natukene mustika ja viinamarja vahepealne," ütles Jürimäe ning lisas, et paneb moosi keetes juurde ka moosipaksendajat, sest kuslapuudes on palju vett. Kui marju suvest üle jääb, saab neid rahulikult sügavkülmas hoiustada.