Pelgulinna sünnitusmajas sündis esimene laps 31. detsembril 1970. aastal. Oma aja kohta oli see maja uus ja moodsa tehnikaga ning beebisid sündis palju, ühe ämmaemanda kohta umbes 600 last aastas. Pelgulinna sünnitusmaja naistekliiniku ülemarst Piret Veerus ütles, et nende maja saab tänavu 55-aastaseks ja selle ajaga on muutunud väga palju. "Enam pole sünnitajad kõik ühes toas koos, vaid nad on eraldi sünnitustubades ja kui nad vastuvõtuosakonnast siia tuppa tulevad, siis üle 90 protsendi neist tulevad koos lähedase pereliikmega, enamasti isaga, seega üle 90 protsendi on meil peresünnitused."

"Selles samas ruumis on tagatud turvaline nii ema seisundi kui ka sündiva lapse seisundi jälgimine," mainis Veerus ja tõi välja, et vajadusel saab naerugaasi, vajadusel saab nn seljasüsti ehk epiduraali teha. "Kui on vaja vaakumit lapse sünni abistamisel kasutada, kõik need toimingud käivad siin," selgitas ta, rõhutades, et peaaegu kõigis sünnitustubades on ka vann. "Sünnitajal on võimalus, kui ei ole selleks vastunäidustusi, ka otse vette sünnitada."

"Kui Eesti taasiseseisvus, siis meie sünnitusabi näitajad olid ühed kehvemad maailmas, aga tänapäeval on nad ühed maailma parimatest, Eesti on nii ema kui lapse jaoks sünnitamiseks väga turvaline paik," nentis ta ja lisas, et Eestis on see väga eriline, mida paljudes riikides pole, et isa või keegi teine pereliige saab jääda ka pärast sündi oma pere juurde.

"Kui vastsündinu vajab intensiivravi, siis meil on ka pere intensiivravi palatid, laps jääb edasi oma pere rüppe, aga seal on see palati varustus hoopis teistsugune kui tavalises sünnitusjärgses palatis, seal on küvöösid ja lapse monitooring, aga on ka isale-emale privaatruum, kus nad saavad puhata ja ööbida, neil on ka oma duširuum, aga kõiki toiminguid, mida lapse tehakse, nad näevad, nad saavad osaleda ja nad on kogu aeg oma intensiivravi vajava vastsündinu juures," ütles ta.

Viimase saja aastaga on sünnitamine muutunud palju turvalisemaks. "Emade ja laste suremus on drastiliselt langenud, kindlasti on tõusnud keskmise sünnitaja vanus, kuna ta on vanem kui sada aastat tagasi, siis tal võib olla ka veidi rohkem haiguseid, peaaegu iga seitsmes laps sünnib kunstliku viljastamise teel," tõdes Piret Veerus ja rõhutas, et lisaks sellele on sünnitamine muutunud ka palju inimlikumaks.