Abipolitseinikud: kõikide sündmuste ühiseks märksõnaks on enamasti alkohol
Lisaks ülestõusmispühale on tänavu 20. aprill ka abipolitseinike päev. Abipolitseinikud ning ürituste korraldajad Priit Mikk ja Tõnis Milling rääkisid "Hommik Anuga" saates, miks nemad otsustasid vormiriide selga ajada.
31 aastat tagasi võeti 20. aprillil vastu abipolitseinike seadus, mis lubab soovijatel vabatahtlikult panustada abipolitseinikuna Eesti riigi turvalisuse tagamisse. Ürituste korraldaja Tõnis Milling on abipolitseinik olnud viimased 18 aastat, samas valdkonnas töötav Priit Mikk viis aastat. "Mina ütlen, et ühelt poolt on see hobi, teiselt poolt aga teadmine, et ma saan enda ümber teha elu turvalisemaks," põhjendas Milling. Mikk lisas, et tegu on ka ääretult põneva tööga. "Sa kunagi ei tea, mis päev või öö sind ees ootab."
Abipolitseiniku töö käigus on Millingu sõnul olnud võimalus tutvuda ka n-ö teise ja kolmanda Eestiga. "Me käime kohtades, korterites, mida sa lihtsalt ei kujuta ette, kus on totaalne kaos, kaks aastat pesemata nõud, viinapudelid. Oli olukord, kus sotsiaaltöötajad kutsusid välja meid, neil oli plaanis võtta naiselt ära laps, naine oli 2,3 promillise joobega," rääkis Milling.
Kõikide sündmuste juures on Millingu sõnul enamasti ühiseks märksõnaks "alkohol". "Kui alkoholi ei oleks, oleks politseil kordades vähem tööd," märkis Mikk. Siiski on ette tulnud ka koomilisemaid juhtumeid, mil abipolitseinike sõnul on keeruline naeru tagasi hoida. Ka korrarikkujate vabandused on tihti hädiselt naljakad. "Klassikaline joobes juht ütleb, et eile õhtul tegin kaks õlut, ise on kriminaaljoobes ja ütleb, et ei tea, kuidas see võimalik on," sõnas Mikk.

Abipolitseinikesse suhtutakse üldjuhul ka samasuguse austusega kui täiskohaga politseinikesse. "Üksikud korrad on olnud, kus on mingi kommentaar pandud, aga üldiselt me näeme nii ühesugused välja, kui me oleme patrullis," sõnas Mikk. Ka varustus on üldjoontes sama, sinna hulka kuulub taskutega modulaarvest, rinnakaamera, raadiosaatja, erivarustusega vöö, millelt leiab käerauad, teleskoopnuia, gaasi, tulirelva ja taseri. 18 aasta jooksul pole Milling enda sõnul kordagi kasutanud nuia, tulirelva on vaid korra välja tõmmanud. "Minu põhirelv on minu suu, ma saan sõnaga sündmuse lahendatud, ma võin teha väga konkreetset ja kõva häält, üldjuhul ta siis ka kuulab," sõnas Milling.
Trahvide jagamisel ei lähtuta Millingu sõnul põhimõttest, et kindlasti peab trahvi ära tegema. "Ma hindan alati, kumb mõjub talle rohkem ja paremini. Ma ei taha olla see, kes igal juhul peab trahvi ära tegema. Alati võime sõpradena lahkuda," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba