"Sügisel käiakse seenel, kevadel käiakse sarvel," ütles Toosikannu puhkekompleksi juhatuse liige Leo Kass, kes kutsus "Ringvaate" kaasa hirvesarvi otsima.

"Hirved on meil elanud üle kümne aasta. 2014. aasta sügisel tõime Lätist 150 looma, 75 pulli ja 75 lehma. Tänaseks on loomi üle 400," sõnas Kass.

Tänavu on leitud juba ligi 150 sarve. "Kui sa oled oma krooni kaotanud, oled sa noorematele pullidele lükata-tõmmata, sest teistel on ju sarved veel peas. Pulli suuri kurbi silmi oleme näinud küll. Nädala pärast hakkavad aga juba uued sarved kasvama," lisas Kass.

Kuni hirvepull on kasvujõus, kasvavad talle igal aastal suuremad, pikemad ja jämedamad sarved. Kui jõud hakkab otsa saama ja pull jääb vanaks, hakkavad sarved taandarenema, viimased sarved jäävad järjest väiksemaks.

"Keskmiselt leiame praegu kuni kümme sarve päevas. Sarvedest, mis käsitöökojas kasutust ei leia, tehakse närimissarvi lemmikloomadele ja oleme andnud neid metsloomaühingule ka oravatele närimiseks," ütles Kass.

Kokku kogutud sarvedega minnakse hirvesarve töötuppa, kus sarvetükikesest valmib juhendaja Tauri Tõnismäe juhendamisel sõrmus. Kõigepealt saetakse sarvest toorik, puuritakse keskosa välja, viimistletakse ning ongi valmis.