Aasta loom on põder
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et aasta loomaks kuulutatud põder on eestlase iseloomuga – aeglane, natukene kohmakas ning tahab vaikust ja rahu.
Kuigi Eestis leidub põtru peaaegu igal pool, sh suurematel saartel, siis on linnade laiali valgumine ja uusarendused tinginud metsa ja seeläbi ka põtrade taandumise. "Lisaks sellele on meil võrreldes mõnekümne aasta taguse perioodiga kõvasti väiksem põllumajandus, mis tähendab, et loomade ninaalune söögilaud on kehvem ja loomad taanduvad," rääkis Korts.
"Põder on ikka tüüpiline metsavööndi loom. Väga lagedal alal ta ei ela, võib elada, kui seal on metsatukkasid, aga põhimõtteliselt tahab ta ikkagi sellist metsamassiivi. Taiga vööndi metsloom ja sellepärast leidubki teda eelkõige seal, kus on metsasid. Meil elab ta ka rabades. Põder on nagu eestlase iseloomuga – tahab vaikust ja rahu, niisugune aeglane, natukene kohmakas, talle meeldib rahu ja vaikus," selgitas Korts Klassikaraadio saates "Delta".
Üldiselt elavad põdrad karjas, oma liigi seltskond talle meeldib, aga näiteks järelkasvu oodates läheb põdraema rahulikumasse kohta, kus ta üksi koos nendega on. "Hooajaliselt on täheldatud, et näiteks talveperioodil on püsialad, kuhu põdrad vahel koonduvad. Neid võib seal vahel olla kümme, 20, vahel rohkemgi. Kui lehed langevad, siis lähevad väiksemad metsad hõredamaks, läbipaistvamaks ja ei ole nii turvalised. Turvalisuse huvides käituvad sarnaselt ka teised karjaeluviisiga loomad. Inimesed on kindlasti kohanud talvel ka metskitse karja, kus on mitukümmend looma. Üheskoos on rasket perioodi kergem üle elada. Sügisel on jällegi põdrapullid eraldi, mõnel suuremal isendil võivad olla ka nooremad "adjutandid"," tutvustas Korts aasta looma eluviise.
Jahimeeste tähelepanekute ja kaelustatud loomade kohta kogutud andmete põhjal on põder suhteliselt paikne loom. "Väga suurel maa-alal ta ei liigu. Jällegi, hooajaliselt võib ta näiteks talvitusperioodil kuskile liikuda ja paljunemisperioodil võivad pullid laiemalt liikuda, aga üldiselt ta väga ei liigu. Venemaal on uuritud ka suuremaid rändeid, need toimuvad, aga kuidas ja kui tihti, seda peab veel uurima. Põdrapopulatsiooni koha pealt on selline verevärskendus ja üle piiride käimine kindlasti oluline. Sellele ei mõju igasugused takistused soodsalt," tõdes Korts.
Meie vööndi põder võib Kortsu sõnul kaaluda kuni pool tonni, emasloomad ja vasikad on väiksemad. Põdra sarved on naha tuletis. "On arvatud ka, et sarved näitavad põdra vanust, näitavad, aga mitte nii, nagu arvatakse – kui on kaks haru, siis on kaheaastane, kui kolm, siis kolmeaastane. Hirvlasena põder ka vahetab sarvi, sügisel heidetakse sarved maha. Seenelised võivad leida juba pikemalt seisnud valgeks läinud sarvi. Need väga pikalt ei seisa, sest närilised käivad mineraale otsimas ja näksivad ära. Aga kohe varsti hakkavad põdral ka uued sarved kasvama," selgitas ta.
Rootsis on ühe põdra terve elutsükli jooksul kasvatatud ja maha heidetud sarved kokku kogutud ja välja pandud. "Seal on näha, kuidas sarve kasv on muutunud. Noorel põdral on väikesed, üheharulised sarved, mis lähevad ajaga aina suuremaks," rääkis Korts ja lisas, et varieeruvad ka sarve tüübid.
"Sarvedel on mitu otstarvet. Kindlasti näitavad need elujõudu. Paljunemisprotsessis on atraktiivne isane loom suure võimsate sarvede ja tugeva kehaehitusega. Niimoodi köidab ta rohkem põdralehmade tähelepanu. Aga põdrapullid võtavad ka omavahel mõõtu. Siin on oluline, et sarved oleksid võitlusvahendid, et nendega saaks konkurenti eemale tõrjuda. Kui põdral on piiksarved, pikad ja peenikesed, siis võib teine loom ka viga saada. Tavaliste sarvedega nii tihti viga ei saa," kinnitas Korts.
Põder on taimetoitlane. Talvel saab ta vajaliku energia lehtpuude oksi süües, aga võib ka okaspuusid koorida. Energiat on okstes vähe, seega tuleb neid rohkem tarbida. Oksatoitu tarbib põder 30–40 kilo päevas. "Külmal perioodil püüab ta vähem liikuda, on püsialadel, kus toit on kohapeal olemas. Sealsamas ta maiustab, magab, seedib ja siis jälle sööb edasi," selgitas Korts.
Suvel sööb põder rohelist. "Seda on ka uuritud, et põtrades toimub organismi kohandumine. Kuna toit on kahel aastaajal nii erinev, siis kohandub ka organism hooajaliselt sellele toidule. Samamoodi on näiteks ka kopral, kes oma toidubaasi vahetab," rääkis Korts.
Põder on kohanenud külma talvega, kus on mõõdukalt lund. "Soojemal ajal räägitakse põtrade puhul sooja- või kuumastressist. Neil on vaja külmemaid talvi, pikaajalisemad kliimamuutused võivad põdrale kahjulikud olla," nentis Korts.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Delta", intervjueeris Marge-Ly Rookäär