Teadlane: unistamine tasakaalustab praegust katastroofirohket aega
Nooremteadur Liisi Pajula rääkis "Terevisioonis", et kõige olulisem, mida unistamine meile annab, on arusaam, mis on just minu jaoks tulevikus oluline, mille põhjal juba täna tegutsema asuda. Ta tõdes, et unistamine tasakaalustab praegust katastroofirohket aega ja oluline on luua võimalikult palju erinevaid tulevikke, mitte ühte unistusse kinni jääda.
"Teaduslikus kõnepruugis tähendab unistamine soovitavate tulevike loomist ja unistamise kaudu saame luua kujutlusi sellistest tulevikest, mis meile päriselt meeldivad," selgitas TÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula, kas ja millisel moel toetab unistamise filosoofiat teadus.
See, mida tulevik toob, on Pajula sõnul suures osas määramatu, aga mida me saame unistamise ja tulevike kujutlemisega teha, on mõelda viise, kuidas täna käituda. "Kõige suurem asi, mida unistamine sulle annab, on välja mõelda see, mis on minu jaoks oluline ja selle põhjal tegeledagi täna, siin ja praegu," tõdes Pajula. "Sellel, mis tulevik toob, on oma lugu. Oluline on, mida sa täna teed, aga unistamine on alati hea, unista rõõmuga."
Eriti oluline on Pajula arvates unistada tänasel päeval, kui hästi tihti meie tulevikku kujutatakse katastroofiliselt. "Siis tasakaaluks on unistamine. Selle asemel, et millegi vastu või millegi poolt võidelda, see on hästi oluline tulevikuloome juures."
Aju on kohastunud selleks, et tähele panna just negatiivset. "Need on signaalid, mis sind elus hoiavad, aga on võimalik ehitada sinna peale ka harjumusi otsida alati positiivset, millegi poole liikumist. See on oskus, mida kõik saavad harjutada," selgitas Pajula.
Käivitunud on kogu Eestit hõlmav kodanikualgatus, mille eesmärk on kaasata vähemalt 30 000 inimest unistama sellest, milline võiks olla Eesti 2050. aastal.
Teadlane tõi välja, et lihtsam on oma unistustele vajalikku suunda anda, kui unistamine on konkreetsem. "Milline võiks Eesti olla 2050. aastal, mis sulle meeldiks, et siis oleks, need on ankrud, mille peale saad hakata ehitama enda soove. Unistamisprotsessi kaudu saad selgeks teha, mis on sulle täna oluline."
"Ma üritan luua ka võimalikult palju erinevaid tulevikke. Lihtsalt luua alternatiive, sest kui sa leiad kohe esimese unistuse, millesse jääd kinni, siis sa ei ole enam nii paindlik selles suhtes, mida maailm sulle pakub ja kuhu ta sind kutsub. Alternatiivide loomine ja selles vallas mängimine on ka hästi oluline," lisas Pajula.
Unistamistalgud "Hakkab looma" toimub 3. mail.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu