Sander Kukk on elanud kodutuna ning viibinud ka vangis, nüüdseks on mees teinud elus pöörde ning tegeleb kodutute ja puudust kannatavate inimeste aitamisega MTÜ Tänavatöö juhina. Tänavale elama satuvad inimesed erinevatel põhjustel. "Seal on mitu tahku, teatud valikute summaarium mõnede inimeste eludes. Minu puhul oli see, et ma ei viitsinud tööl käia, ma ei viitsinud midagi teha. Ühel hetkel avastasin, et ma olen tänaval, elasin kuskil keldris," meenutas Kukk.

Aivar Kuusk on ettevõtja, kes 26 aastat tagasi oma sotsiaaltöö õpingute ajal otsustas eksperimendi korras ka tänaval elada, et mõista, kes on kodutu, kuidas nad elavad ja millist abi neile anda. Nüüd, 26 aastat hiljem on mees oma katset korranud. "Peale nädalat tänaval ma tundsin seda tunnet, kus keegi ei sõltu sinust ja sina ei sõltu kellestki. See tekitab täiesti teistsuguse vabadusetunde," sõnas Kuusk.

"Nad tunnevad seda vabadust, ka Aivar peale eksperimente tundis, et ta on vaba ja ei tahagi tagasi tulla sellesse ühiskonda. Aga sel hetkel, kui ta hakkab otsima väljapääsu, siis ta tööoskus on kadunud, tal ei ole sotsiaalvõrgustikku järgi, pole kellegi poole pöörduda," märkis Kukk.

Enda elust kodutuna mäletab Kukk ühe raskema osana just tühja kõhtu. "Aga häid inimesi oli ka sel ajal ja on ka tänasel päeval, kes aitavad," sõnas Kukk. Siiski ei ole alati eri põhjustel kõiki võimalik heale teele saada. Kukk märkis, et 2017. aastast alates, mil Tänavatööga alustati, on surnud 11 nende hoolealustest. "Nad on kas tapetud, tänaval ära külmunud, ühe mehe süda jäi seisma. Need hetked, kus sa oled inimestega aastaid koos olnud, nad on muutunud kalliks, aga keegi tuleb ja ütleb, et teda ei ole enam, need on kõige hullemad ja valusamad hetked."

26 aastaga on Kuuse sõnul ühiskonna suhtumine kodutusse muutunud paremaks. "1999. aastal ma tundsin põlastust, hirmu tänaval liikudes, siis nüüd see põlastus ja hirm oli asendunud inimliku arusaama ja soojusega. Profiil on ka muutunud: kui 90ndate lõpus oli keskmine kodutu 35–50 vene keelt kõnelev meesterahvas, siis see seltskond on muutunud kirevamaks, uus seltskond on noored mehed," sõnas Kuusk, kes proovis samuti ära kõikvõimalikud viisid, kuidas joove kätte saada: 90ndate Troinoi ja kingaviks on tänasel päeval asendunud mündimaitselise desovahendiga.

"Ma arvan, et see kogemus on andnud võimaluse tunda tänulikkust," sõnas Kuusk. "Kui sa näed kuskil mõnda hädasolijat, siis ei ole raske minna osta see leivapäts või ulatada oma abikäsi. Me ju ei tea, kas me vajame homme seda abi, me ei ole keegi kindlustatud selle eest. Jumal on pannud meie sisse selle armastuse inimese vastu, et teda aidata. Tee midagi, ära mine mööda inimesest, kes vajab abi," pani Kukk südamele.