"Mina sattusin Ameerika Häälde tööle suure ringiga. Elasin tol ajal Austraalias ning Ameerika Hääl otsis uut inimest. Mina pakkusin ennast Austraalia korrespondendiks. Kas nad said minust valesti aru või otsustasid nad, et panevad täiskäigul edasi, igal juhul tahtsid nad, et ma tuleksin päriselt Washingtoni tööle," meenutas raadiojaama Ameerika Hääl kauaaegne töötaja Mall Mälberg, kuidas ta raadiosse tööle sattus.

Jüri Täht oli tol ajal raadiojaama juht ja Neeme Raud käis juba seal kohal ja tema tundis Mälbergi.

Katsed töö saamiseks toimusid Ameerika saatkonnas Sydneys. "Mind jäeti üksinda tuppa, anti pastakas, paber ja uudised ning öeldi, et tõlgi ja loe sisse. Seda ma ka tegin, kahe päeva pärast tuli teade, et testi tulemus oli 98 protsenti sajast," ütles Mälberg.

Uudised tulid Ameerika Hääle peatoimetuse kontorist. "Ka uudiste järjekord oli ette nähtud, mis oli hästi kummaine, sest me olime Eestis elukutselised toimetajad olnud ja nüüd meile pannakse järjekord ette. Me tasapisi nihutasime seda, sest kes tahab Eestis kuulata seda, mis toimub Haitil, mis oli ilmast ilma nende esiuudis," tõdes Mälberg.

Üks osa saatest oli signatuuriga eraldatud arvamusartikkel. "Selle luges sisse keegi teine. See oli ameerika valitsuse arvamus ja see oli uudistest rangelt eraldatud."

"Neeme Raud ja Nele Laanejärv," tõi Mälberg välja oma tollased kolleegid, kes tegid oma tööd ülima professionaalsusega. "Nele otsustaski jääda Ameerikasse ja elab praegu Floridas."

Mälberg meenutas, et kogu nende väike seltskond nautis väga raadiojaamas töötamist. "Maailm oli nii teistsugune, väga tore oli tol ajal Ameerikas elada. See oli parim aeg, arvestades seda, et oli 1993. aasta algus ja mis siis edasi sai. Me olime just kõige-kõigemal ajal seal tööl, kus Eesti oli veel nõukariik ja kui ta enam ei olnud."

"Klapid pähe, siis saate signatuur ja ma teadsin, et tuhandete kilomeetrite kaugusel mu ema ja isa ka kuulevad seda. See oli selline tunne, mida millegi muuga ei annagi võrrelda."

Töötasust rääkides meenutas Mälberg, et see ei olnud midagi väljapaistvat. "Ameerika mõistes selline keskmine või natuke alla. Ainult kaks nädalat aastas oli palgalist puhkust, teatud arv haiguspäevi võis võtta."

"Teatud riikide jaoks, neid on päris palju praegu, oleks Ameerika Hääl vajalik," nentis Mälberg ning lisas, et praegu töötab raadiojaamas Ameerika Hääl kokku veel 1000 inimest.