Pühapäeval, 16. märtsil kell 12 avatakse Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus "Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt". Väljapanekul saab kohtuda Tipi ja Täpi, Äpu ja Postikana, Hunt Kriimsilma ning veel paljude teiste omaaegsete staaridega.

Nukunäitleja Harry Gustavson on teiste seas lastele armsaks mänginud näiteks "Kikerikiist" tuttava kuke. "Kui hakata mõtlema, et täna on kogu televisioon seriaalide peal, siis sel ajal ju muid seriaale ei olnud. Nukuseriaalid olidki esimesed seriaalid," märkis ta "Ringvaatele" antud intervjuus.

Mitmete aastakümnete taha ulatuv nukuseriaalide tegemine oli Gustavsoni sõnul vastupidine sellele, kuidas tänapäeval saateid ja filme dubleeritakse.

"Dublaažis näed pilti, kuuled ka näitleja häält, aga annad sellele oma intonatsioon ja teksti. Aga seal andis Uno Leies meile teksti kätte, istusime laua taha ja lugesime selle nagu kuuldemängu sisse, siis läksime stuudiosse, tekst oli sisse räägitud enne nukku nägemata, ilma teadmata, mida ma võiksin seal teha," tutvustas ta toonast tööprotsessi.

Häda oli ka selles, et toonased nukud olid küll ilusad, aga ei liikunud eriti. "Aga õnneks andis seda porolooni painutada. Siis hakkasidki proovima, kuidas seda painutada. Aga vaatamata sellele sai "Kikerikii" kukega vist natukene liiga julmalt käitutud, sest Niina Tänaval tuli teda üsna mitmel korral lappida, sest sõrmed läksid nuku kehast läbi."

Nukkudega näitlemine ei ole vaid nuku liigutamine, rõhutas nukunäitleja. "Kui ma hakkan nukku liigutama, siis nukk ei pruugi elada. Ilmselt on see kaasa sündinud. Esimene olid Hendrik Toompere, keda ma nägin sellisena, et võttis nuku kätte ja otsekohe nukk elas," meenutas ta.

Gustavson ei ole nukuteatrit tänaseni jätnud. Tema sõnul võtavad lapsed sirmiteatri endiselt hästi vastu. "Nad ei olegi sellist teatrit üldse näinud. Olemegi võtnud oma missiooniks, et nii kaua kuni me veel suudame, teeme seda mõne arvates vanamoodsat teatrit," kinnitas ta.