Pühapäeva keskpäeval avatakse Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodus legendaarsete Eesti Televisiooni telenukkude näitus "Kõige suuremad sõbrad teleekraanilt". Näitusel on väljas ka "Kõige suuremast sõbrast" tuntud Äpu koopia. Kus õige Äpu nukk tänasel päeval on, pole teada.

"Kui me saate lõpetasime, siis ma teadsin, et see nukk jääb parimal juhul kuskile nurka, aga võib-olla kaob ära. Mäletan, et käisin siin aktiivselt juristidega rääkimas, et ma võtaks ta enda kätte ja nukk jääks füüsiliselt alles. Rääkisin kunstnikule ja läksin kuni Eesti Televisiooni juhini välja, kes teatas mulle, et see on ikka meie vara ja sulle me seda ei anna. Nii selgus ühel hetkel, et teda ei olegi olemas," rääkis Äpuga mänginud nukunäitleja Heino Seljamaa.

Esimese Äpu tegi kunstnik Gunta Randla vannikindast ja see polnud telenukuks mõeldud. "Mäletan, et kui vaatasime neid nukke, et mida võiks kasutada, siis ma hoidsin seda ja Gunta veel ütles, et sellega vist ei saa hästi mängida. Aga originaalnukul olid väga elavad silmad. Neid pisut liigutades oli kohe tunda, et selle nukuga saab mängida," kirjeldas ta.

Just Seljamaa oli see, kes Äpule nime pani. "Mäletan, et ütlesin Äpu ja kõik hakkasid nina kirtsutama," märkis ta ning lisas, et Äpu nimega õnnestus tal lausa eesti keelt muuta. "Alates sellest Äpu rollist kui see hakkas eetris olema, muutus sõna äpu tähendus eesti keeles niisuguseks, nagu mina seda kujutasin. Mitte õnnetu, vaid südamlik, soe," tõi ta välja.