"Meil on Eestis vaimse tervise lipulaev Peaasi.ee ja nemad on väga ilusti sõnastanud, et on viis vaimse tervise vitamiini, mida peaks iga inimene tegema. Tuleb liigutada, tuleb hästi süüa, tuleb välja magada. Siis nad on lisanud veel kaks. Inimestel peavad olema head suhted ning selle jaoks pean ma tundma, et ma olen oluline, olen mõistetud, ja et ma kuulun kokku nende inimestega, kes on mulle olulised," selgitas pereterapeut Katrin Saali Saul.

Viiendaks vaimse tervise vitamiiniks on positiivsete tunnete kogemine. "Sageli inimesed samastavad positiivsuse rõõmuga ja ütlevad, et mul pole praegu mitte millegi üle rõõmustada ja ma ei ole üldse sellist rõõmurulli tüüpigi," tõi Saul välja.

Positiivsus ei võrdu ainult rõõm, vaid on palju laiem mõiste.

Saul laiendas positiivsuse spektrit, tuues välja, mida võib veel positiivsuse all välja tuua. "Tänulikkus on see tunne, kui süda avaneb. Sa võid olla tänulik ka siis, kui sa üldse rõõmus ei ole või sul on väga raske. Huvi. Tunne, kui sind midagi päriselt huvitab. Uhkus, mitte uhkeldamine. See, kui sa oled ise millegagi rahul ja tahaksid endale õlale patsutada, et hästi tehtud. See ei pea absoluutselt olema mingi suur saavutus, mille üle uhke olla. Näiteks olen uhke selle üle, et vaatamata nii ärevale foonile ühiskonnas, olen ma suutnud jääda lahkeks ja toredaks inimeseks."

Uhke võin olla ka selle üle, et suutsin minna täna hommikul jooksma või käisin talisuplemas. "Eestlaste jaoks on väga raske olla enda üle uhke. Upakile ei aja mitte uhkus, vaid uhkeldamine. Upakile võib minna ka siis, kui sa ei oska enda üle uhkust tunda," tõdes Saul.

"Lõbustatus. Kui saab naerda. See on meie igaühe enda vastutus leida üles need kohad, kus me leiaksime üles naeru, mõnikord ka iseenda üle. Mitte naerda kellegi üle, aga naerda kellegagi koos. Inspiratsioon. Hetk, kui tuleb mingi mõte. Imetlus, vaimustus. Kui sa oled silmitsi nii suure iluga, mis võtab sind sõnatuks. Igaühe jaoks on vaimustuse allikas erinev. Meelerahu. Kui tunned, et sõltumata sellest, mis su ümber on, sa oled rahul," ütles Saul.

Kui mingid perioodid on rõõmuvaesed, tuleb leida positiivsust just teistest tunnetest. "Aga siin on trikk. Sellest on vähe, kui sa tead seda mõistuse tasandil, et jah, ma tean, ma pean olema tänulik, jah, ma võiksin imetleda," tõi Saul välja. "Seda peab päriselt kehaliselt tundma."

Raskeid tundeid me tunneme ülekehalistena. "Kui kardad, siis kõhus keerab ja peopesad lähevad märjaks. Positiivseid tundeid peab samuti tundma ülekehalistena. Seda on võimalik treenida, see on oskus. Positiivsus on lihas, mida saab treenida."

Mõned inimesed ei luba endale üldse tunda negatiivseid tundeid ja nad jäävad kinni võltspositiivsusse, mis on samamoodi tohutult ohtlik. "Võltspositiivsus on meile kahjulik juba füsioloogilisel tasandil ja viib meid eemale autentsusest."

Positiivsed tunded ju voolavad sõrmede vahelt läbi ja ei kesta kaua. "Siin tuleb suurendada nende kvantiteeti päeva jooksul," tõdes Saul.

Kõik algab teadlikkusest. "Me saame loota elu peale, et ta toob meile kohale ärevuse, hirmu, me vihastume aeg-ajalt, keegi sõidab meie piiridesse sisse, oleme kurvad. Kõige selle eest elu kannab hoolt, ei pea midagi ise tegema. Elu toob positiivsust ka, aga ma ei jääks lootma ainult elu peale. Me vastutame ise oma elu positiivsuse eest, et see tasakaalustaks neid raskeid hetki."

Saul soovitas mõelda asjadele, mis on meis kunagi tekitanud neid tundeid nagu eelpoolmainitud uhkus, inspiratsioon, imetlus, tänulikkus, ja kõik mõtted võimaluse korral ka kirja panna.

Keegi tark on öelnud, et õnn on olemasoleva jätkuvas ihaldamises. "Ma ei võta asju iseenesestmõistetavatena. Leidke iga päev kolm asja, mille eest sul on põhjust olla tänulik," lisas Saul.