8-aastane Inger Markus kuulub enda uisuaegadega omavanuste seas maailma täielikku tippu, seda nii 300, 500, 1000 ja 1500 meetri distantsidel. "Päris äge on olla maailma kõige kiirem. Nüüd, kui me käisime laagris, siis kõik küsisid, mis mu nimi on, mitme aastane ma olen," rääkis Inger.

Uisutamisega alustas Inger 4-aastaselt. "Ta on väikest kasvu tüdruk ja tahtis väga suuri tüdrukuid võita. Siis ma ütlesin, et kui sa tahad suuri tüdrukuid võita, siis sa pead endale väga hea tehnika saama. Nüüd ta on selle väga hea tehnika endale kuidagi ise välja mõelnud, uisutamine on selline ala, mida on raske õpetada, seda peab õppima," sõnas Ingeri isa ja kiiruisutamise treener Mart Markus.

"Ta tahab alati kiirem olla, tahab alati parem olla. Kui tal on jalad saapahõõrdumisest katki, siis ta ikka tahab lõpuni teha. Ma ütleks, et see on tema eripära," rääkis uisutreener Tuuli Vaher.

"Tal ei ole kunagi olnud probleemi kaotada. Ta ütleb küll, et ta on natuke ärevil või pinges, aga siis läheb teeb ära ja on kogu aeg nii rõõmus, isegi, kui kaotab ja läheb kehvasti, siis on ikka rõõmus," kiitis Ingeri ema Jane.

"Üldiselt õpetatakse maailmas lastele võib-olla liiga kergeid asju alguses. Keerulised asjad õpib laps ülikiiresti. Minu eesmärk oli, et Inger õpiks 8-aastaselt kurvitehnika selgeks. Aga nüüd ta mitte ei õppinud kurvitehnikat selgeks, vaid ta oskab seda väga hästi," rääkis isa Mart, kellelt uisutamispisik pärinebki ja kes samuti väikesest peale kiiruisutanud. Mart Markusele kuulub praegugi Eesti rekord 10 000 meetri distantsil. "Alguses tal ei olnudki valikut, sest ta tuli issiga trenni kaasa, aga nüüd tal on küll valikuid. Kui hooaeg saab läbi, siis ta teab, et märtsis, kui pole enam laagreid, saab tantsutrenni minna näiteks," rääkis Mart.

"Kui ma 4-aastane olin, siis mulle väga ei meeldinud uisutada, ei tahtnud väga trennis käia. Aga nüüd mulle on hakanud trennis meeldima. Mulle meeldivad kiirused, ma ei taha muid asju teha, sest ma olen juba päris kiire," sõnas Inger.

Pingeid või mingeid suuri ootuseid vanemate sõnul Ingerile peale ei panda. "See on ju hobi ja see peab olema äge. Kui ta lasteaias hakkas trennis käima, siis pidi teda natuke präänikuga motiveerima, aga praegu on trennis nii tore seltskond, et ta tahab ise tulla. Kui ta ei saa päev otsa trenni teha, siis on kohe probleem, energiat on üle," sõnas Mart.

"Meile hakkab alles praegu kohale jõudma, et midagi suurt võib tulla. See oleneb sellest, kui palju ta ise tahab. Me tahame, et see tuleks sundimatult. Meil on kodus selline atribuut nagu rattapukk, et kui me ütleme, et nüüd on vaja vändata 45 minutit, siis ta läheb ja teeb ära selle, ta saab aru sellest. Aga me väga tagant otseselt sunni," rääkis Jane.

"Uisutamine on tore, sa leiad endale uusi sõpru, mitte et sa lihtsalt istud kodus ja ei tee midagi. Vahepeal võib ikka trennis ka käia, siis sa teed enda vanemad uhkeks, sõbrad uhkeks, see on tore," sõnas Inger. "Tahaks saada maailmameistriks, aga see on päris raske. Ma olen uhke enda üle, et ma nii kiire olen. Ise ma ei suuda seda uskuda, et ma nii kiire olen," lisas tüdruk.