"Vastlapäev on naiste püha, siis on neil õigus kõrtsi ja kosja minna, juua punaseid jooke, et saada ilusad punased põsed. Laulda ja tantsida ning teha kõike, mida hing ihkab. Naiste pühi on aastas ainult neli," selgitas vabaõhumuuseumi lõimumis- ja sotsiaalsete programmide projektijuht Einike Sooväli.

Vabaõhumuuseumis saab homme kindlasti ka vastlaliu ära teha, sest sinna toodi lumi spetsiaalselt kohale.

Sooväli näitas stuudios seaharjastest tehtud juukseharja, millega tuli vastlapäeval umbes 12 korda juukseid kammida, sest siis ei tulnud täid pähe ja sai endale ilusad, pikad ja kohevad juuksed.

Vastlapäev on olnud ka päev, kus saab süüa head-paremat. "Süüaksegi kõik hea ära ja algab natuke kasinam periood, mil loomset toitu ei tarbita. Või oli väärtuslik produkt," lisas Sooväli ja näitas väikest rulli, mis on pärit 19. sajandi lõpust ning millega tõmmati võile kaunid lained sisse.

Sooväli näitas stuudios 3D printeriga meisterdatud vurri. "Inimesed, kes loomseid toite ei söö, neile tundub natuke võigas, et see mänguasi on tehtud seajalakondist. Seajalakondivurrid on ikkagi oluliselt paremad vurrid. Vanad eestlased tarbisid ju kõik ära, mis nad seast said, see oli austus looma vastu, keda nad hoole ja armastusega toitsid. Ilma seata ei oleks need inimesed üldse ellu jäänud. Nii et tegelikult ei ole sellest seajalakondist vurri tegemises mitte midagi halba," ütles Sooväli.

"Homme tasub hernesuppi ja oasuppi või keedetud ube süüa. Vanasti kui vastlakukleid meil veel ei tuntud, söödi vastlapäeval hoopis odrakaraskit, mis oli vastlapäeva maius. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tuli vastlakukkel, kui toidust hakati rääkima kui millestki väga hõrgust asjast. Vanasti oli toit selleks, et kõht täis saada, sest oli vaja rasket tööd teha. Kui masinad hakkasid inimeste eest tööd ära tegema, pidi toit juba ilus ka olema," sõnas Sooväli.

Vastlapäev on tänavu 4. märtsil.