Leanne Barbo ütles, et me kõik teame, mida vastlapäeval süüakse ja tehakse, aga tegelikult lõpetab vastlapäev jõulupidutsemise. "Liha on kõik ära söödud, süüakse ära viimased jupid, näiteks seajalad, ja siis hakkab paast, see on justkui kristlik paast, aga see langeb kokku ka sellise paastuga, et liha sai ära söödud, lehm veel lüpsile ei tule ning ongi loomulik aeg ja loomulik paast," selgitas ta.

"Mulle alati väga meeldib, et söögipool on vastu pidanud, sest me vastlapäeva seostame kindlasti vastlakuklitega," mainis Barbo ja lisas, et need naised, keda ei ole veel kositud, võivad vastlapäeval ise kosja minna. "Siis ei tohi naistele ära öelda."

"Hobusega sõitmine kuulus ka vanasti vastlasõidu traditsiooni juurde, praegu meil on rattad all, aga mis mitte kasutada rattaid, kui lund ei ole, sest talvel muidu sõideti ikkagi regede ja saanidega," mainis Barbo ja ütles, et mäest kelguga alla laskmine on natukene hilisem traditsioon. "Sai ka merejääl liugu lastud."

Kui kunagi tähistas pikk liug pikka lina, siis täna pole paljud inimesed pärimusmuusika lektori sõnul isegi lina näinudki. "See oli paarsada aastat tagasi hästi oluline," ütles ta ja lisas, et temagi arvas lapsena, et räägitakse voodilinadest. "Lina on kiutaim, ta kasvab umbes meetriseks, ma ei tea, kas kasvab pikemaks ka, aga mida pikemad need on, seda pikemad on kiud seal sees."