"Kevade" Lesta: ma ise 12-aastase poisina koputasin filmitegijate uksele
"Kevade" filmi pesamuna, väikest Lestat kehastanud Tõnu Alveus rääkis Vikerraadios, kuidas ta 12-aastase poisina ise filmitegijate uksele koputas, mis tempe öösiti võtete ajal tehti ning miks pidi Tootsiks valitud Riho Siren lahkuma. Alveus tahtis ka näitlejaks saada, aga kehv majanduslik olukord ei lubanud.
Vikerraadio kuulajate poolt parimaks kirjandusteose järgi tehtud filmiks hinnatud "Kevade" esilinastusest möödus hiljuti 55 aastat. Filmi pesamuna, tol ajal 12-aastane Tõnu Alveus kehastas filmis tegelaskuju nimega Lesta.
"Minul on selline õnn olnud, et ma olen Eesti filmiajaloo kõige paremas filmis mänginud ja ma olen kõige halvemas filmis mänginud, see oli "Varastati Vana Toomas". Mujal olen ka mänginud, aga mille järgi mind mäletatakse ja tervitatakse mitte kui Tõnu, vaid "Tere, Lesta!"" muheles Alveus. "See saadab mind vist surmani."
"See oligi päris muld ja muda, natuke rohututte ka peal, nii et kõik oli ehe," meenutas Tõnu Alveus, mida ta filmis saksa poistele vastu nägu virutas. "Minul kui pesamunal oli see suur rõõm. Teised poisid olid ju peajagu pikemad ja kamandasid."
Alveus meenutas, et kui teda filmi valiti, luges ta kõigepealt stsenaariumi läbi. "Ema ütles mulle, et nüüd sa ei pääse, nüüd pead raamatu ka läbi lugema ja ma lugesin."
"Mind ei valitud filmi, vaid mina valisin Harju tänava Tallinnfilmi ukse ja läksin sisse. Seal istus üks väga kuri tädi, kes küsis, kuhu ma lähen. Vastasin, et lähen filmi, ma pean filmi saama. Tädi kohe leebus ja ütles, et päris nii need asjad ei käi. Kõigepealt lähed piltniku juurde, teed pildid, kirjutad pildi taha aadressi ja nime ja siis nemad valivad. See oli novembris ja detsembris olid proovivõtted."
Alveus meenutas, et Leonhard Merzin võttis ta oma hoole alla ja oli talle toeks. "Õpetas mulle, kuidas käituda, kuidas oma häält kasutada. Ta oli haruldane inimene. Kaljo Kiisal oli Arnoga nii palju tegemist, et meie peale ta oma aega ei raisanud," lisas Alveus.
Alveus oleks tahtnud ka näitlejaks õppima minna, aga paraku tema majanduslik seisukord oli väga halb ja ta poleks nelja õppimisaastat välja vedanud. "Pidin tööle minema," lisas ta.
Filmi teine režissöör Heiki Roots hoolitses selle eest, et Alveus pahale teele ei läheks ja pani ta suurte poistega ühte tuppa magama. "Mina ei saanud tol ajal suurte poiste naljadest veel õiget sotti, nad ikka narrisid ka, aga nad olid väga delikaatsed, mingisugust pahandust meil ei olnud ja midagi mul teha ei kästud, mida ma teha ei tahtnud," meenutas Alveus.
Ta meenutas ka seda, miks esimesena Tootsi rolli peale valitud Riho Siren seda rolli lõpuni ei teinud. "Noor mees, ja kui on esimene armastus, siis tuleb selle eest ikka võidelda. Kruusemendil ei jäänud muud üle, kuna see läks niivõrd suure kella külge, siis ta pidi millegagi reageerima," sõnas Alveus.
Oktoobrikuus pidi kõik ringi tegema, sest enamik stseene oli Sireniga juba filmitud. "Terve suve topeltkoormusega tegime tööd, et asendada vanad kaadrid sellega, mida me nüüd ekraanil näeme. Ühe koha peal on Riho filmis siiski ka näha. Seal, kus Imelik tuleb kooli. Tuleb vankrilt maha ja üks võte on ühtpidi, kus on vana Toots peal, aga keegi veel ei tea. See pole sõnaline, on vaid plaan, aga ta seisab seal täiesti kaadris," tõi Alveus välja.
"Kui poleks Kruusemendi juhendavat kätt olnud, vaevalt, et midagi nii head sellest välja oleks tulnud. Teine inimene oli Heiki Roots, kes tõesti oli pühendunud lastele ja tegi kõik selleks, et õnnestuks."

Toimetaja: Annika Remmel