1970. aasta kevadel ilmavalgust näinud "Kevade" oli esimene Eesti film, kus peaosi täitsid lapsnäitlejad. Hetkel 67-aastane Rein Aedma oli üks teismelistest, kelle Tallinnfilmi talendiotsijad otse koolitunnist filmi värbasid. "Äkki läheb uks lahti ja kooli õppealajuhataja tuleb sisse koos ühe täiesti tundmatu tädiga ning näitab näpuga minu poole," meenutas Aedma ja lisas, et ta kutsuti ukse taha ja tehti selgeks, et otsitakse näitlejaid uude valmivasse filmi.

Toona 16-aastane Aedma pidi rolli saamiseks kirjutama Imeliku karakterist essee, läbima rolliproovid, kus teda katsetati nii Imeliku kui Joosep Tootsina, ja õppima kandlel selgeks neli lugu, mis filmiski kõlavad. Selleks, et ka välimuselt Imelik välja näha, tuli Aedmal leppida isegi juuste värvimisega. "Mind pleegitati blondiks, mis oli väga-väga vaevaline ja raske protsess," ütles ta ja tõi välja, et teda pleegitati koos Riina Heinaga, kes kehastab Raja Teelet.

Võtted kestsid pool aastat ning lastel oli topeltkoormus. Filmimisega paralleelselt toimus Palamusel tavapärane koolitöö ja pandi isegi hindeid. Paljudel jäi aga õppimine muude ahvatluste tõttu soiku. "Üldiselt ma olin koolis musterõpilane, ei olnud niisugust aega, millal ma kiituskirja ei saanud, aga "Kevade" rikkus tõesti ära, sest "Kevade" oli see aeg, kui ma hakkasin suitsetama."

Kui "Kevade" 1970 aasta jaanuaris linastus, said Tootsidest ja Kiirtest üleöö Eesti esimesed lapsstaarid. "See muidugi keeras kõik pea peale, sõna otseses mõttes, sest kõik hakkasid nüüd tänaval näpuga näitama, et vaata, Imelik läheb," tõdes Aedma ja rõhutas, et ta sai ka üle saja fännikirja. "Kirju tuli igalt poolt üle terve Eesti ja see lõi ikka täitsa pahviks."

50 aastat hiljem on sajandi linateoseks valitud "Kevadel" oluline peatükk Eesti filmiajaloos. Mitmed peaosatäitjad on küll avalikust elust taandunud või manalateed läinud, aga mitmed omaaegsed staarid annavad Eesti elus moel või teisel tänagi tooni. Kiir on aktiivne teisitimõtleja ja Nõmme raadio eestvedaja, varem filmiprodutsendina töötanud Teele õpetab nüüd inimesi Hiina vaimsete praktikate järgi elama ning Tõnisson figureerib nii teatri- kui poliitikalavadel.

Seevastu Imelik ujus algusest peale vastuvoolu, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning hakkas kooliõpetajaks. Ülikooli luuleõhtutel kohtas ta ka oma tulevast abikaasat Heidit. Pärnus õpetajatena töötanud Heidi ja Rein tegid 1990. aastate pöördelistel aegadel ka isiklikus elus radikaalse sammu. Olles augustiputši eel Austraalias Heidi tädil külas, otsustasid nad kodumaale mitte naasta. Üks põhjus oli kindlasti poeg Lauri suhkruhaigus ja Eestis valitsenud raviminappus, teisalt võlus Austraalia loodus ja elukeskkond. "Kui me läksime siin poodi ja võrdlesime sellega, mis meil Pärnus oli tol ajal, siis need asjad ei olnud võrreldavad," meenutas Rein Aedma.

Austraalias jätkasid Aedmad emakeele õpetamist väliseestlaste järeltulijatele. Hiljem pidas Rein turvamehe ja kiviraiduri ametit, Heidi töötas hotellinduses. Kahekordsed vanemad ja kolmekordsed vanavanemad on tänaseks Austraalia idarannikul juured alla ajanud. Nad omavad Austraalia kodakondsust, veavad kohalikku luuleteatrit ja naudivad täiega pensionipõlve. "Austraalia on selles suhtes õnnelik maa, et et sa ei pea olema rikas, et näiteks golfi mängida, siin on võimalik kümne dollari eest terve mäng ära mängida golfiväljakul" rõhutas Rein Aedma.

Veebruaris esilinastuvas mängufilmis "Talve" teevad kaasa paljud "Kevadest" armastatud tegelased ja pisikese rollisooritusega teeb tagasituleku ka Rein Aedma Imelikuna, kelle sõnul oli suvine filmivõte hoopis midagi muud kui 50 aastat tagasi. "Tuuakse tehnika välja, ongi ainult üks kaamera, mingisugune prožektori moodi asi ka, naks-naks viie minutiga oli üles pandud, võte läks käima ja oligi tehtud."