Urmas Laansoo: üliharuldased taimed vajavad ekstreemseid kaitsemeetmeid
Botaanik Urmas Laansoo rääkis saates "Huvitaja", et mõnikord tuleb üliharuldaste taimede kaitsmiseks rakendada äärmuslikke kaitsemeetmeid ning ka Eesti teadlased on kaasa aidanud äärmiselt ohustatud taimeliikide väljasuremisest päästmisele.
"Esimene punane raamat anti Eestis välja 1979. aastal ja sinna kuulus loomade ja lindude kõrval ka 155 taimeliiki. Praegusel ajal kuulub Eestis riiklikult kaitstavate taimede hulka 255 liiki erinevaid taimi," ütles Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo. "Nimekiri ei ole kivisse raiutud ja muutub."
Aastas leitakse ja kirjeldatakse teadusele umbes 2000 uut senitundmatut liiki taimi, nende seas on 200 perekonda. "On hämmastav, et aastas leitakse 200 perekonda, kellest varem ei olnud midagi teada," lisas Laansoo. "Liigi teke on pidev protsess. 2000 aastat taime elus ei ole väga pikk aeg, et suuri muudatusi näha. Välja sureb taimi õnneks paraku palju vähem, väljasuremisprotsess on aeglasem."
Laansoo sõnul ei saa välja surra kuusk või harilik mänd, kellel on miljardeid isendeid, vaid taimed, mis liigina välja surevad, on niigi juba haruldased, kellel on vähe isendeid.
2016. aastal käis Laansoo Borneo saarel ja nende teadlaste rühm leidis sealt kohe neli uut palmi liiki, mis olid teadusele uued ja polnud varem kirjeldatud. "Käisime sellistes kohtades, kus rajad puuduvad ja igapäevaselt ei käida," tõi Laansoo välja.
Taimede haruldaseks muutumisel on palju põhjuseid ja need võivad olla nii inimese põhjustatud kui ka looduslike protsesside tagajärjel juhtuvad. "Näiteks mägi purskab tuld ja laava valgub, metsatulekahjud, mudalaviinid, " tõi ta näiteid.
Maailma üks kõige haruldasem puu on hääbuv pudelpalm, keda praegu teadaolevalt on planeedil Maa ainult üks isend. "Puud nimetatakse teistes keeltes ka maailma kõige üksildasemaks ja kurvaks puuks. Ta on looduslik taim, umbes 150-aastane ja 12 meetri kõrgune. Puu ümber loodi botaanikaaed. 2009. aastal oli seal juhtum, kus üks inimene tahtis seda puud maha raiuda, õnneks seda märgati, jõuti jaole ja ta ei jõudnud veel tüve täitsa läbi raiuda. Nüüd on puule suur elektrikarjusega okastraataed ümber ehitatud ja tavakodanikud palmile lähedale enam ei pääse."
Tallinna botaanikaaias tegeleti hiigelharuldaste Havai sõnajalgadega. "Ka Eesti teadlased on kaasa aidanud kriitiliselt või äärmiselt ohustatud taimeliikide väljasuremisest päästmisele," sõnas Laansoo. "Loodame, et teadus areneb ja me tulevikus suudame kasvatada taimi nii, et kui looduses jääb taimel oma teadmistest ja jõust väheseks, saame inimeste teadmiste abil neid taimi päästa"
Taimeliikide kaitsmiseks on vahel ette võetud ka ekstreemseid kaitsemeetmeid.
2019. ja 2020. aastal, kui Austraalias olid laastavad maastikupõlengud, valvasid volleemia (igihaljaste okaspuude hulka kuuluv liik) leiukohas, mis asub Sydneyst umbes 150 kilomeetrit põhja poole, neli-viis täisvarustuses tuletõrjemeeskonda. "Et kui põleng sinna jõuab, siis maailma mastaabis hiigelharuldane puu suudetakse ikkagi päästa. Õnneks põleng sinna ei jõudnud," meenutas Laansoo.
Miks taimede päästmisega nii pühendunult tegeletakse, siis põhjus on Laansoo sõnul selles, et ega me ju ei tea, mida head võib selles taimes peidus olla.
"Kõikide taimede toimed, mõjud, keemiline koostis ei ole ju teada, seal on väga palju veel avastada. Eestis leitakse ka teadusele uusi taimeliike, näiteks Saaremaa sõrmkäpp. Eelmisel aastal leiti Valgamaalt üks uus orhideeline, mis pole küll teaduse jaoks uus liik, aga mida pole kunagi varem Eestist leitud," tõi Laansoo välja.
1. veebruaril kell 12 näitab Urmas Laansoo huvilistele Tallinna botaanikaaias haruldasi taimeliike.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", saatejuht Krista Taim