Keenias haigeid ravinud kirurg Jüri Teras: meie jaoks on patsient kangelane
MTÜ Eesti Arstid Aitavad Maailma eestvedaja kirurg Jüri Teras naasis hiljuti Keenia missioonilt ning ütles, et kui opereerida tuleb märjal põrandal, sest kanalisatsioon ei tööta või matka pealampidega, sest elektrit ei ole, on tema jaoks kangelased patsiendid, kes kõik selle vastu peavad.
"Käime erinevates arenguriikides meditsiiniteenust pakkumas, et parandada kohalike elu ja muuta maailma natuke paremaks. Selliseid missioone on maailmas hästi palju, kõige tuntum on Punane Rist," rääkis Vikerraadios Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskuse ülemarst professor Jüri Teras, kes naasis hiljuti Keenia missioonilt. Tegemist oli eesti arstide 15. missiooniga.
Teras tõi välja, et sel korral ei jõudnud kohe kohale tema isiklik pagas, kus oli sees sääsevõrk. "Oleme sääsevõrgu kohapeal ära steriliseerinud ja vajadusel inimestesse asetanud, moskiitovõrk väga palju meditsiinilisest songavõrgust ei erine. Sel korral tahtsin sääsevõrgu kaasa võtta selleks, et moskiitode vastu võidelda, aga seda peeti lõhkeaineks. Naljakas on see, et kõik meditsiinivahendid, mis olid teistes kottides, ei äratanud turvakontrollis tähelepanu," muheles Teras.
Meditsiiniabi on nendes kohtades mingil tasemel olemas. "Selliseid operatsioone nagu meie seal teeme, nad ise ei oska teha, aga päris savionni operatsioonituba pole pidanud üles sättima."
Töötingimustest rääkides tõi Teras välja, et põrandad on seal küll tihti märjad, sest kanalisatsioon ei pruugi iga kord töötada. "Kasutame kummijalatseid ja kohalikud käivad kummikutes. On olnud ka kohti, kus poole operatsiooni pealt kaob elekter ära, siis kasutame tavalisi matka pealampe."
"Meie jaoks on kangelased patsiendid, kes kõik selle asja vastu peavad. Nende jaoks ongi need tõenäoliselt normaalsed tingimused. Ometi need patsiendid paranevad ja meil ei ole olnud ühtegi suurt tüsistust. 15 aasta jooksul meenub üks kord, kui olime sunnitud patsiendi järgmisel päeval uuesti lahti opereerima, aga see ei olnud hügieenitingimustest põhjustatud," tõi Teras välja.
Kirurg meenutas, et paar aastat tagasi oli Keenia missioonil juhtum, kus noormees kõhus katkiläinud soolikaga sõitis ise kaks päeva mootorrattaga haiglasse, et jõuda meditsiiniabini.
Keenias tuleb sageli tegeleda maohammustustega. Samuti levivad seal erinevad infektsioonhaigused, mis meie turvalises Euroopa riigis ei ole levinud.
Seekord oli Terase sõnul kehvasti operatsiooniõdedega, kes streikisid samal ajal, sest neile ei olnud neli kuud palka makstud. "Seepärast pidime iga päev uusi inimesi välja õpetama," lisas Teras.
Eestlased püüavad kohalikke ka harida nii palju kui võimalik ning midagi nende aastate jooksul on ka külge jäänud. "Külge on jäänud näiteks operatsioonieelne checklist (kontrollnimekiri-toim.), mida enne operatsiooni on vaja üle kontrollida. Et laual oleks õige patsient ja et ikka õige jalg maha võetakse. See nimekiri oli ka suurelt nüüd neil seina peale kinnitatud," tõi Teras välja positiivse muutuse. "Aga ei saa nüüd öelda, et seda ka iga kord tehakse."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, intervjueerisid Margit Kilumets ja Sten Teppan