20-aastane Regina Virma on ka ise varem samast üritusest osa võtnud, eelmine aasta käis ta Sloveenias, seekord aitas aga ürituse korraldamisse Eestis ise kaasa. "See põhimõtteliselt on kristlastele, aga sinna on oodatud ka inimesed, kes tunnevad usu ja kristluse vastu huvi. Meil on seal väga palju noori, kes on alles oma usutee otsingul. Nad saavad sealt võib-olla midagi meditatiivset, midagi sügavamat kui päriselu on," tutvustas ta.

Eestisse rändas ligi 4000 noort usuhuvilist. "See on päris suur number, kui me vaatame Eesti mastaapi. Kui me oleme koos teiste inimestega, siis ta annab natuke suurema pildi, millised on teised inimesed ja millest nemad mõtlevad," sõnas Virma.

Tema sõnul tahtis Taizé vennaskond väljakutset, mistõttu korraldatigi tänavune palverännak Eestis kui ühes kõige ateistlikumas riigis maailmas. "See on võimalus eestlastel kogeda midagi muud ja ka nendele oli see väljakutse, kuidas Eesti introvertsusega toime tulla." Lisaks oli see Virma sõnul võimalus suhete edendamiseks nii Eesti kui ka välismaa kristlaste vahel.

Virma majutas enda juures nelja Horvaatia tüdrukut. Kui Virma on protestant, siis horvaadid kuulusid katoliiklikusse kirikusse. "Neil oli väga huvitav vaadata, kuidas meie oma jumalateenistusi peame. Nemad on väga harjunud oma korraga, meil on palju vabam, neile väga meeldis see, et meil on teistmoodi," rääkis ta.

Iga päev toimusid ekskursioonid ning õpitoad. Hommikuti olid palvused kirikutes ning õhtuti Tondiraba jäähallis, kus ühisele palvusele kogunesid noored erinevatest konfessioonidest. "Kõik laulavad ühtselt: seal on ladina, prantsuse, saksa keelt, see aasta ka eestikeelseid laule, et me saaks eesti keelt ka näidata. Kuna see on hästi avatud ja soe õhkkond, siis inimesed suhtlevad omavahel, vahet pole, kas sa oled erinevast konfessioonist. Sa tunned rõõmu sellest, et su ümber on teised inimesed," rääkis Virma.

Eestis ja eestlastes tulid palverändurid otsima usku ja lootust. "Meie koguduses oli üks meie kogudusekaaslane ja mu enda isa, kes tegeleb toidupangaga. Nad rääkisid enda viisidest, kuidas nad on inimesi aidanud, kuidas inimesi saanud teenida, mida saanud teha vabal ajal. Rääkisime sellest, kuidas Eestis aitamine käib," rääkis Virma. Lootusekandjate hulgas olid ka õpetajad. "Õpetajad kujundavad nii laste kui ka noorte tulevikku. Õpetajad peaksid olema isikud, kes aitavad noorel leida selgust, kes ta on ja mida tahab saavutada," rääkis ta.

Eestis on erineva konfessioonid Virma sõnul palju rohkem seotud kui muus maailmas. "Eestimaa kristlased, võrreldes paljude Euroopa ja maailma kristlastega, räägivad ja arutavad omavahel, üritame koos tegutseda nii palju kui võimalik. Euroopa kristlased, kes on enamjaolt katoliiklased või luterlased, nad ei tee sellist koostööd, mis on tegelikult väga kehv. Nad tahavad oma asja ajada ja see armastus jääb vajaka seal."

Järgmisel aastal toimub Taizé vennaskonna kokkutulek Pariisis, kuhu oodata üle 10 000 osaleja.