Mare Kõiva: uue aasta alguses tuleks palju külas käia ja häid soove saata
Folklorist Mare Kõiva rääkis Vikerraadios, et toetudes vanade eestlaste kommetele, tuleks uue aasta esimestel päevadel oma kallitel lähedastel ja sõpradel külas käia ja soovida häid endeid, soove ning anda lubadusi, mis alanud aastal võiksid täituda.
"Meie klassikaliste kommete juures on palju niisugust, mis on püsinud tänaseni. Tipphetk on ikkagi aastavahetus, kui oli kõige mõttekam luua kontakt enda ümber olevate inimeste ja majapidamisega ning soovida endale ja oma majapidamisele igasugust edenemist ja õnne," ütles folklorist Mare Kõiva Vikerraadio saates "Huvitaja".
"1. jaanuar on püsinud juba sadu aastaid olulise tähisena just sellepärast, et kui jõulude ümber koondus väga palju tegevusi, mis oli seotud kirikus käimisega ja kodu puhastamisega, siis aastavahetus oli midagi niisugust, kui oma elu sai täiesti uue nurga alt kokku võtta."
Aastavahetuse aeg oli sobiv selleks, et teha väikeseid kaitsemaagilisi märke. "Joonistada midagi nähtavalt ukse peale, teha märke küpsetatud uue aasta leibadele, käia ja jagada natuke eelmise aasta viljasaagist oma loomadele ja soovida neile midagi head, viia metsa servale natuke viljateri ja leiba, et hoida tasakaalu metsaga, et mets ei tuleks sinu käest midagi liiga palju võtma, sest sina oled talle juba oma kingitused teinud," tõi Kõiva välja.
Kõige tähtsam oli Kõiva sõnul aga aasta lõpp, 31. detsember, mis venis ka 1. jaanuarile, sest kellaaeg seda ei pidurdanud. "Tuli ennustada ja vaadata järgi, mis uus aasta ees ootab ning selleks oli väga palju meetodeid."
Kõiva tõi välja tina valamise, küünlavaha vette tilgutamise ja kuidas nende kujude pealt siis sai uurida, mida tulevik toob, aga seisti ka peegli ees pimedas kohas ja katsuti vaadati, kas peeglisse ilmub mingeid kujusid. Või püüti vaadata läbi sõrmuse vee klaasilt, kelle nägu sealt paistab. "On see loom, inimene või teekond," lisas Kõiva.
"Kui jõulud olid seotud pigem külaskäimise keeluga, siis uue aasta alguses olid teretulnud kõik külalised, kes tulid kambakesi, sugulased, aga ka ka noored inimesed, kes liikusid küla või linna peal ja soovisid head õnne. Sellised külaskäimised ja õnnesoovid kestsid 7. jaanuarini. Kui me pole veel jõudnud oma parimaid soove saata, siis nüüd on õige aeg saata e-maile ja kaarte sugulastele, sõpradele ja kallitele inimestele või poetada kuhugi mõni väike piparkook," ütles Kõiva.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim