Ajaloolane: pühad olid nõidade hiilgeaeg
Ajaloolane Merike Lang Eesti Põllumajandusmuuseumist rääkis, et erinevad vanarahva hirmud ja ohud tegid pühadest nõidade hiilgeaja.
Pärast jaanipäeva algas tavaliselt heinaaeg. "Selleks on võetud jaaniõhtul üks saunaviht ja mindud sellega sauna juurde, seistud seljaga sauna poole ja üle pea püütud see viht üle sauna katuse visata. Kui see õnnestus, siis tähendas see head heinaaega," selgitas Lang vanu kombeid.
"Tänapäeva inimesed mõtlevad, et mis siis sellest heast heinaajast? Heina tehakse siis, kui päike paistab ja on kuiv. Linnainimesele tähendab see ju ilusat rannailma. Kõik põllumeeste ended on ka linnainimestele üpris kasulikud," tõdes Lang Vikerraadio hommikuprogrammis.
Üldiselt on siiski põllumees praktik ja lähtub eelkõige loodusest. "Meie rahvakalender on ju eelkõige seotud vana kalendriga, kus kõik on 14 päeva hiljem. Lisaks on erinevused ka Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Kui Lõuna-Eestis on ammu soe, siis Tallinna rahvas veel külmetab. Juba sellest tulenevalt võib keegi hakata heina tegema hoopis enne jaani," rääkis Lang.
Heinategemine puudutas peaaegu kõiki. "Vabadikud ja saunikud, kellel endal maad polnud, töötasid ikkagi peremehe maa peal. Võib-olla ka selline Kiire perekond ka ei läinud heinale. Sellised antvärgid ja muud ei läinud. Üldiselt oli ikka heinategu tähtis, sest loom tahab ju süüa," rääkis ta. Kui üldse saaki tahtsid, siis olid külvamistööd jaanipäevaks tehtud.
Teenijad ja abilised said jaanipäeval reeglina vaba päeva. "Jaanitulele pidi minema, sest muidu oled aasta sees pahur, haige ja karvane. Kui ei läinud, võis maja põlema minna ja kõiksugused hädad võisid juhtuda. Samas pidi vaatama ka seda, et kurisilm su loomi ära ei vaataks. Selleks käis peremees ümber oma põllu ja pani nurkadesse pihlaka oksi. Et majadega midagi ei juhtuks pandi maja nurkadesse ilusaid lillekesi. Igasugused taolised pühad olid nõidade hiilgeaeg," selgitas Lang.
Tule tegemise komme on seotud päikesekultusega. "Tuli kui puhastav element on kindlasti kristluse eelsest ajast. /.../ Päris algust ei tea, aga tuli oli tähtis, tuli pidi paistma kaugele, tule suits oli puhastav, sellepärast oli vaja sellest läbi hüpata. Ka loomad aeti läbi suitsu ja loomadele pandi pärjad pähe," rääkis Lang.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Johannes Vedru