Kuidas mäletavad 1980. aastate kultuuri tõmbetuuli need, kes sel ajal muusikainimesteks kasvasid? "Võnkevabadus" uurib ja mõtestab eestlaste ja soomlaste sõprust ning toob kokku persoonilood ja ajaloolised seosed.

"Võnkevabadus" sündis koostöös Jyväskylä Ülikooli, kus tegutseb Merivoo-Parroo, ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, mille juures töötab Davidjants. Kuigi initsiatiiv tuli Jyväskylä poolelt, siis Merivoo-Parro sõnul on huvi teema vastu olemas ka Eestis. "Ma arvan, et huvi on igal pool olemas, aga kus ja millal õnnestub saada muskel sinna taha, et päriselt uurima hakata, see on võib-olla eluloterii," tõdes Merivoo-Parro.

"Meie saated ei ole selles mõttes teaduslikud, et hakkame Brigittaga seal mingeid keerulisi sõnu ütlema, vastupidi, me räägime üldse väga vähe ja anname sõna ikkagi inimestele, kes on tulnud seda meiega jagama, kuulame nende mälestusi ja muusikat, mis neid on mõjutanud," selgitas Merivoo-Parro ning lisas, et vestlused on allikad tulevikus teaduslikumate tekstide kirjutamiseks.

Saatejuhid tõdesid, et kõigini tol ajal Soome televisioon ja raadio ei jõudnud. "Kogu rahvas oli protsessi mingil määral kaasatud, aga mõneti võib ka nii võtta, et see oli valitud seltskonna privileeg, kes sattus õigel ajal lahti keerama ja olema nende raadio- ja telekanalite areaalis," ütles Merivoo-Parro.

"Ma olen ka aru saanud, et olen muutunud väga ettevaatlikuks, kui räägin Lõuna-Eestist pärit sõpradega. Nendel on hoopis teised kanalid, hoopis teised lood ja tegelikult ma väga loodan, et kunagi saab ka neid lugusid lähemalt uurida. Aga ma ise olin põhja-eestlasena ikka väga Soome mõjusfääris ja need lood tulid igalt poolt välja, et Soome oli tähtis," lisas Davidjants.

Merivoo-Parro sõnul ei peagi uurima ainult seda, mis on absoluutselt kõigile ühine. "Huvitav ongi uurida selliseid erijuhtumeid ja mulle ikkagi tundub, et see, et inimesed läksid nii süvitsi Soome kultuuri mõjuga ja Soome kultuuri vahendusel tulnud maailma mõjudega kaasa, see mõjutas tegelikult laiemalt hiljem kogu meie taasiseseisvunud Eesti kultuurimaastikku. Neid juuri me saatesarjas kompame ka," selgitas Merivoo-Parro.

Kuigi erinevaid uurimistöö liine on veel, tehti algust muusikutega. "Oleme Vikerraadio stuudiotes salvestanud süvitsi minevaid suulise ajaloo intervjuusid toonaste võtmetegelastega ning jõulusaadete käigus toome rahva ette neli põnevat persooni, kel igaühel oma ainulaadne vaatenurk ja mälestused: Jaagup Kreem, DJ Raul Saaremets ja punkarid Uims ja Mõmmi ehk Lauri Leis ning Andres Aru. Räägime juttu ja kuulame muusikat," tutvustasid Merivoo-Parro ja Davidjants saadet.

"Mulle tundub, et meil Maarjaga mõlemal on muusikataust olemas, nii kirjutamisel kui ka tegemisel, ja me toomegi selle toredasti kokku. Maarjal on tugev ajalooperspektiiv ja mina olen muusikateadlane. Ja mis mind muusikateadlasena üllatab on see, et teaduslikult on üldse Eesti popmuusikast väga vähe kirjutatud. Miks mitte siis alustada seda saatesarja muusikast, mis on tegelikult nii paljudele oluline," rääkis Davidjants.

Merivoo-Parro selgitas, et saates ei räägita sellest, kuidas muusikud Soome läksid, vaid sellest, kuidas Soome tuli nende hinge, pähe ja südamesse. "Ja nende enda muusikasse. Intervjuusid oleme me teinud palju rohkem, aga need härrad said valitud just sellepärast, et nad esindavad erinevaid tugevaid suundi. Jaagup Kreem rokimaailma, Raul Saaremets kogu seda DJ-ndust ja elektroonilise muusika maailma, ning Uims ja Mõmmi on punkarid," lisas ta.

"Need on ka inimesed, kelle muusika- ja sõnavalikud siiamaani maksavad. Nii et need tollased mõjud mõjutavad meid kaudselt tänaseni," lisas Davidjants.