"Pealtnägija": Henrik Kalmet külastas palgapäeval kainestusmaja
Eestis räägitakse palju narkootikumide võidukäigust ja vaimsete häirete kasvust, kuid "vana hea" alkohol on tegelikult endiselt number üks meelemürk, mille tarbimine on vaikselt jälle tõusuteel. Kui üldjuhul käib alkopoliitika arutelu soojades puhastes kabinettides, siis näitleja ja koomik Henrik Kalmet läks palgapäeva järgsel ööl kainestusmajja möllu keskele koos kaasnevate helide, lõhnade ja emotsioonidega.
Ühiskonnas on olnud palju juttu, et alkoholi tarbimine on kasvanud. Minu lootus on see, et kui minu sõnadest on võimalik mööda vaadata, siis sellest olukorrast, mis siin meile vastu vaatab, on keerulisem mööda vaadata.
"Tallinna kainestusmajja toimetatakse aastas üle 6000 inimese, mis on rohkem kui Elva linnas on elanikke. Küll aga oleme näinud nüüd trendi kasvu, et aastatel 2019–2020 oli see arv üle 7000, vahepeal läks 6000 juurde. Aga nüüd on jälle üle 6000," selgitas kainestusmaja grupijuht Kelly Miido.
Kella poole 11 õhtul on kainenema toodud 11 inimest. "Arvatavasti hakkab neid päris palju juurde tulema..." ütles kainestusmaja politseinik Indrek Oja.
Mõne hetke pärast läheb töö meie silme alla Eesti suurimas kainestusmajas, kuhu tuuakse inimesi nii pealinnast kui ka selle lähiümbrusest, lahti ja kohale saabub esimene ekipaaž koos purjus daamiga. Tema toodi siia, sest ähvardas oma eksmehe ära tappa. Politseinik Oja selgitas, et naine läheb kambrisse ainult üleriietega, kõik muu tuleb jätta laua peale.
Kõik politseiametnikud, kellega selle loo tegemiseks suhtleme, räägivad kui ühest suust, et purjus inimeste linna pealt ära korjamine ja kainestusmajja toomine koormab asjatult politseid ja selle tõttu jääb vähem aega teistele väljakutsetele reageerimiseks.
"Olenevalt siis kutse sisust. Kui inimene magab maas, siis sellega läheb suhteliselt kiiresti ja inimene vaadatakse üle, toimetatakse siia. Kui näiteks tuuakse mingi lähisuhtevägivalla juhtumilt inimene siia kainenema, siis jällegi sellega läheb pikemalt patrullil aega," selgitas Oja.
Kainestusmajas on ka meditsiiniplokk, kuhu paigutatakse kainenema inimene, kes ei ole kontaktne. "Sellisel juhul jääb ta esialgu siia kainenema, kuni ta on on kontaktivõimeline, aga inimesed, kes on kontaktsed, jäävad ukse taha toolile ja neilt võetakse esmased tervisenäitajad," rääkis Miido. Lisaks on ka esimese korruse kambriplokk, kus on 10 kambrit. Need on mõeldud nii ühe- kui kahekohalistena, aga inimese enda turvalisuse huvides paigutatakse ta kambrisse reeglina üksi.
Eestis sureb iga aasta ligi 700 inimest otseselt alkoholi tarvitamisest tingitud haiguste ja vigastuste tagajärjel. Kainestusmajja mahub korraga 20 inimest ja politsei vaates illustreerib alkoholi kuritarvitamise kasvu, et kui veel eelmisel aastal said kõik kohad täis vaid mõnel üksikul päeval aastas, siis tänavu on täismaja olnud isegi 2-3 korda kuus ehk kasv on märkimisväärne.
Kui see õhtu või öö kuidagi kokku võtta, siis, siis mina ütleksin, et et ta oli nukralt ootuspärane. Kuidagi märkamatult sai see kainestusmaja täis. Võib-olla enda jaoks oli kõige suurem üllatus see, kui palju ressurssi läheb ühe sellise inimese peale. Mina olen kuulnud seda vastuväidet varem. ja olen lugenud ka artikleid, kus öeldakse, et see on meie vabadus, meie vabadus juua, ärge toppige oma nina meie pitsi. See ei ole nii lihtne, sest et teie pits paneb kinni väga-väga palju inimesi, kes ise isegi pitsi poole ei vaata.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Pealtnägija"