Kultuurkorraldaja Priit Oks ütles, et mulgipuder on Mulgimaal üsna tavaline asi. "See ei tähenda, et me vorbime iga õhtu mulgiputru teha, et seda järgmine hommik süüa, aga vähemalt Urissaare talus keset Mulgimaad ikka aeg-ajalt teeme seda, päris nädalas korra küll ei tee," tõdes ta.

"Mulgipudru puhul on oluline see, et seal oleks tangud, kartul ja liha" sõnas Oks ja lisas, et kui sul on palju liha, siis võiks seda panna nii pudru sisse kui ka peale. "See peab olema rasvane ja hea," mainis ta, rõhutades, et tal on neli erinevat mulgipudru retsepti.

"Kui minu elukaaslane kolis Mulgimaale, ta on Tartus sündinud ja Tallinnas kasvanud, siis ta võttis omale eesmärgi, et Mulgimaal olles õpib mulgipudru tegemise ära, aga siis minu vanaema, kes on iidne mulk, sõi seda ja ütles, et väga hea kartulipuder, ta ei saanud üldse aru, et see mulgipuder on," selgitas ta.

"Mulgiputru tehti vanasti selleks, et sul oli vaja põllu peal töötavaid inimesi toita ja seda tehti tohutu kogus korraga valmis, aga liha sisse ei pandud, seega sul oli sisuliselt kartul ja tang, on isegi lugu, et ta pandi sahvrisse ja kui sa teda seal hoiad, siis ta lähed kõvaks pätsiks ja sa saad seda noaga lõigata," sõnas Priit Oks ja lisas, et kui olid lõunaaeg, siis lõigati leiva peal üks mulgipudru tükk ja inimesed sõid.