"Eugeenika mujal maailmas algas pool sajandit varem, kui Briti aadlik Francis Galton hakkas tähelepanu pöörama sellele, et head perekonnad, aadlikud surevad välja ja madalamate klasside inimesed muudkui levivad. 4. detsembril 1924 oli oluline päev, kus Eesti Eugeenika ja Geneoloogia Selts "Tõutervis" võttis vastu juhtlaused, mis annaks Eesti peredele parema tuleviku," ütles Eesti Isikuloo Keskuse juht Fred Puss.

Seltsil olid väga prominentsed asutajad ning nende tegevus oli suunatud suhteliselt üllale eesmärgile Eesti rahvast suureks kasvatada. "Mitte et inimesi lihtsalt juurde sünniks, vaid et häid ja õigeid inimesi juurde sünniks," lisaks Puss.

Üks eugeenika suuremaid eestkõnelejaid Eestis oli arst Hans Madissoo, kes kirjutas tõutervise teemalisi uuringuid. "Ta käis ka poiste koloonias uurimustööd tegemas ning sai teada, et kõige rohkem on mais ja septembris sündinud inimesi, kes kuritegeliku kalduvusega teele lähevad ja neid elab rohkem linnas. Tema seostas seda otseselt eostamisajaga. Et sügisel, kui uus viinalaar valmis, siis üheksa kuud hiljem sündinud lapsed on halbade omadustega," selgitas Puss

Paljud seltsi asutajad olid ka karskusliikumisega seotud.

1936. aastal võeti vastu steriliseerimisseadus, millele kirjutas all Konstantin Päts. Seadus andis võimaluse sundsteriliseerida inimesi, keda peeti alaväärseks. "Õnneks jõuti Eestis seda ellu viia vähe. Umbes 50 inimest jõuti enne 1940. aastat steriliseerida," tõi Puss välja.

Pussi sõnul tegid kõik Põhjamaad seda samuti ning nende steriliseerimisnumbrid on kümnetes tuhandetes. "Saksamaal steriliseeriti 400 000 inimest. See kõik kestis 1970. aastateni."

Tol ajal arvati, et kõik on päritav. "Eugeenika alustaja Galton ütles küll, et väga palju tuleb ka sellest keskkonnast, kus inimene kasvab, aga eugeenikud unustasid selle ära," lisas Puss. "Teada oli, et mida haritum inimene, seda vähem on tal lapsi, aga taheti just, et neil oleks rohkem lapsi. Suuremat tähelepanu pöörati keskklassile."