Sotsioloog: Halloweeni tähistamine annab julguse oma hirmudele vastu seista
Sotsioloog Pille Petersoo rääkis "Huvitajas", et õudusfilmiõhtud, kollipeod ja õudsetesse kostüümidesse riietumine aitab maandada pingeid ja hirme. Tema sõnul võiks aga Halloweeni santijaid lähtuda sellest, et komme võiks pommima minna nende uste taha, kus välja on asetatud põlev kõrvitsalatern.
"Sotsiolooge huvitab väga, kuidas ja miks mingid pühad on siia jõudnud. Halloween on ju Eesti kultuuris uuem nähtus, samas sobitub see hästi hingede aega ja mardipäeva kanti. Samuti huvitab sotsiolooge see, mis funktsioonid neil tähtpäevadel on, miks inimesed neid tähistavad ja kuidas see ühiskonda mõjutab," selgitas sotsioloog Pille Petersoo.
Üks pühade tähistamise funktsioon on Petersoo sõnul kogukonnatunde tekitamine. "Halloween näiteks annab võimaluse oma hirmudega vastamisi seista. Õudusfilmiõhtud, kollipeod ja õudsetesse kostüümidesse riietumine võimaldab teha midagi, mida sa muidu ei teeks, aitab maandada pingeid ja hirme."
Samuti kinnitab ja taaskehtestab erinevate pühade tähistamine ka sotsiaalseid norme. "Näiteks õpetab lastele, et kui käite komme küsimas, tuleb saak pärast kõikide osapoolte vahel ilusasti ära jagada. Tuleb laulda ja tantsida, peab viisakas olema, et kommi saada," tõi Petersoo välja.
Petersoo on elanud seitse aastat Šotimaal ja tema arvates on Halloween selgelt keldi või briti juurtega pidu. "Šotimaal ja Iirimaal jaguneb aasta kaheks. Üks suur pidustus on oktoobri lõpus-novembri alguses, kus valgus ja pimedus võitlevad ja peale jääb pimedus. Aprilli viimasel päeval on teine suur pidustus, kus valgus jääb peale," kirjeldas Petersoo. "Keldid on seda tähistanud aastatuhandeid."
19. sajandil kui Iirimaalt ja Šotimaalt rändasid väga paljud inimesed Ameerikasse, viisid nad need pidustused endaga kaasa. "Seal said need natuke teistsuguse kuju, muutusid ka detailid. Iirimaal ja Šotimaal uuristatakse ka köögivilja sisse koledaid nägusid ja pannakse sinna kas söetükk või küünal sisse, aga seal tehti seda kaalikaga, mis on palju keerulisem. Ameerikas kasvasid kõrvitsad ja seal tehti siis kõrvitsatega."
Ka pidustuste vorm muutus. "Iiri mütoloogias on kolm paralleelmaailma, elavate maailm, kus meie elame, surnute maailm, kuhu inimesed on lahkunud ja keda sel tähtpäeval mälestatakse ja vaimude ning kummituste maailm, kust vaimud kõige pimedamal ajal siis inimesi külastama tulevad."
Hingede santimine on ka väga vana komme, mida on tehtud nii Eestis kui Soomes. "Katoliku kirik määras juba 11. sajandil 1. novembri kõikide pühakute päevaks ja 2. novembri hingedepäevaks. Halloween on pühakute päeva eelõhtu, enne kui pühadus uuesti võimule pääseb," selgitas Petersoo.
"Kostüümide kandmine aitab sind ka varjata nende halbade vaimude eest, mis võib olla sel ajal ringi käivad," lisas Petersoo.
Petersoo sõnul võiks austada seda kommet, et kui põlev kõrvitsalatern on ukse juures või väravaposti otsas, siis on inimesed sinna santima oodatud. "Et mitte tungida siis majadesse ja hoovidesse, kus ei ole märku antud, et nad neid Halloweeni santijaid ootavad. Ja mitte siis pahandada, kui inimesed santijaid sisse ei lase, sest see on tegelikult paljudele võõras ja Eesti kontekstis suhteliselt uus püha."
Petersoole meeldib see variant rohkem, et Halloween on perekondlik ja sõpruskondlik tähistamine. "Pigem siis privaatsfääris, kui suurelt ja avalikult käiakse ja pommitakse kommi välja."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim