"See on kodustest vahenditest tehtud kadrimask. Siin on padjapüür ja makrameevöö ning paelad. Mardi- ja kadrisandi teema ongi see, et mask tehakse samal päeval, kiiresti ja nendest asjadest, mis kodus on. Vanasti oli lambanahka, kasetohtu, aga praegu on vanaema padjapüür," selgitas Kuressaare Ametikooli ja Tartu Kunstikooli ideeloomeõpetaja Merit Karise.

Tema sõnul on mardid tumedad, tahmased, karvased, tokerjad ja kadrid heledad. "Mardid on rohmakamad ja kiiremad, aga kadrid valmistasid end pikalt ette. Sellepärast võiks juba praegu mõelda kadrisandi riietuse peale."

Karise pani saatejuht Reimo Sildveele ette mardimaski, mis on tehtud vanast papi peale kleebitud sallijupist, mille ninaks on pandud üksik väike kinnas.

Karvasem mask on tehtud vanast mütsist, kraest ja šampusepudeli korkidest ning suuks on pandud punane lukk. "Selle maski on teinud Kuressaare Ametikooli disainisuuna õpilased," ütles Karise.

Mardipäevaks võiks teha ka mardiküpsiseid ehk eelpiparkooke. "Need võiks teha ka sellest, mis kodus parasjagu olemas on, erinevad helbed näiteks. Mina panen küpsiste sisse näiteks jahvatatud kuuseokkaid, kilgijahu ja silmadeks pipraterad, sest mardiküpsistel peab ikka mingi vemp ja trikk ka sees olema," õpetas Karise.

Kadrisandid on seotud lindudega, eriti hanedega. "Nii et kadrisant nimega Hauduv Muna võiks tänapäeval olla mediteeriv ja tähtsaid küsimusi esitav muna," kommenteeris Karise Sildvee kadrisandi maski.

Kadrid lubasid karjasaaki ja mardid põllusaaki. "Kõige tähtsam on see, et tuleb kõva lärmi teha ja ukse taga sisselaskmist nõuda. Seejärel tuleb kontrollida, kuidas kodus olukord on, kas lapsed oskavad lugeda, kas kodu on korras. Võiks lasta ette lugeda, mis raamatuid loetud on," juhendas Karise.

Karise sõnul võib mardipäeval end täiesti vabalt riietada ka mõneks lasteraamatu tegelaseks.

"Kindlasti tuleks end tutvustada, kui uksest sisse lastakse. Karakteri loomine võiks olla ka nüanss, mida seni on vähe kasutatud. Ole sa siis Külmunud Roos, Hauduv Muna või Kitkuv Kana," lisa Karise.