""Õnne 13" sarjas läheb mul juba 11. aasta. Kuna sarja kõige tähtsamad tegelased on Alma ja Laine, siis ma mõnes mõttes loodan, et nad ei ole selle aja jooksul muutunud, sest mina võtsin sarja üle siis, kui see oli juba 20 aastat eetris käinud ja tegelased, kelle Astrid Reinla kunagi välja mõtles ja mille on tegelikult loonud näitlejad, on sarja alustalad ja ilmasambad ning ma väga loodan, et ma ei ole neid selle 11 aasta jooksul ära rikkunud," ütles stsenarist, näitekirjanik, luuletaja ja romaanikirjanik Andra Teede.

Stsenaristi soov on, et vaadates näiteks Lainet, tuleb mõte, et ta on ikka hull mutt. "Et ma ei ole tal õhku seest välja lasknud. Aga kindlasti on muutunud maailm nende ümber ja kõik teised tegelased. See on dünaamika, mis mind huvitab kirjutamise juures," lisas ta.

Kui Teede 24-aastaselt "Õnne 13" stsenaariumit kirjutama hakkas, tundusid Laine ja Alma tema jaoks palju vanemad kui nüüd. "Eks ma olen ise vahepeal küpsenud, minust on saanud ema. Ma olen nüüd ise neile lähemale jõudnud."

Teede sõnul ei ole nad ju kunagi öelnud, kui vanad nad täpselt on. "Meie tegelastel pole sünnipäevi. Ütleme, et nad kuskil 80 aasta ringis on, aga ma tunnen päris mitut selles vanuses inimest ja nende elud on huvitavamad kui minul. Nii et Alma ja Laine on võib olla selle aja jooksul hoopis nooremaks saanud."

Teede kirjutas romaani, kus üheks tegelaseks on 80-aastane Holger. "Tihti pannakse vanem inimene nagu aupaiste sisse. Justkui vanemad inimesed näiteks ei ropendaks. Ma ei usu, et ükski vanainimene ei ropenda. Eks see oleneb kodusest kasvatusest ja kus sa elad, aga vanad inimesed on nii palju oma elus igasuguseid asju näinud, et nad on kõiki sõnu kuulnud. Samamoodi on inimsuhetega, võiks ju arvata, et ega nad enam vastassugupoolt ei vaata, et vanad naised ainult koovad ja ei armu enam. Armuvad küll, ja nii et vähe pole!" muheles Teede.

Tema sõnul on ta 11 aasta jooksul Almat ja Lainet, aga ka "Õnne 13 " publikut vähem kartma hakanud.

Vanadust ja vananemist kujutatakse Teede sõnul sageli kuidagi haledana. "Tervisehädad ja vaesus. Paljud neist on jõukamad kui noored lapsevanemad, kes maksavad laenu ja peavad lapsi üleval. Eks selles vanuses osatakse ka juba majandada, igal palgapäeval ei pea kõike maha šoppama."

"Äkki peaks rohkem rääkima elukogemusest ja selle väärtusest kui sellest, kuidas põlved ja puusad valutavad. Mõtle, milline kogemus on saja-aastasel inimesel!"

Teede sõnul läheb tema oma lapse lasteaiakaaslaste sünnipäevadel alati sünnipäevalapse vanavanematega suhtlema. "Minul kui kirjanikul hakkab siis alati sireen peas huilgama, et see on nii huvitav, siit tuleb raamat!"

Vanemate inimestega rääkides ei pea jalavalu olema alati see esimene ja viimane teema, millest rääkida. "Neil on olnud nii huvitav elu, mille kohta küsida ja nii lähebki vahel meelest üldse küsida, kas jalad ka valutavad."

Teede sõnul püüab ta ka "Õnne" sarjas hoiduda sellest, et Alma ja Laine liiga palju hädaldaksid ja vinguksid. "Et neil oleks hoog sees. Mina küll ootan väga pensioniiga. Küll ma käiks siis kohvikus, prooviks kõik teesordid ära. Kõigil eesti luuleõhtutel oleksin esireas. Teeksin raamatu, kudumis- ja heegeldamisklubi oma sõpradele, saab ka rõõmsameelselt elada, elu tuleb endal huvitavaks teha," ütles Teede.

Hästi palju aitab tegevusi leiutada kogukond, kus sa elad. "Hästi tähtis on kodust välja tulla ja kõige toimuvaga kaasa minna," lisas Teede.

"Ma töötan ka kogu aeg kodus, mul ei ole kohta, kuhu tööle minna. Olen avastanud, et ma kannatan täpselt ühe päeva välja nii, et ma kodunt ei lahku. Teisel päeval ma hakkan juba ära manduma," tõi Teede välja.

Siis läheb ta lihtsalt linna, ostab linnapoest ühe pirni ja sõidab koju tagasi. "Või ostan ühe kohvi. Lastega on võimalik veel ka mänguväljakutele minna. Aga siis on mul kohe teine hoog sees ja tagasi kodus olles olen rahul, et midagi on täna tehtud ja siis ma võin kodus edasi passida."

Teede on enda sõnul kirjutanud ka Lainele ja Almale sellise stseeni, kus Alma soovitab Lainele iga päev poodi minna ja üks pirn osta. "Ära osta korraga tervet kilo," õpetas ta.

Teiste inimestega rääkimine on ka väga oluline. Mõned aastad tagasi intervjueeris Teede ühe Eesti Draamateatri lavastuse jaoks ligi 100-aastaseid inimesi, kes kõik rääkisid oma esimesest armastusest.

"Eriti hinge läks mulle üks meesterahvas, kes elas Õismäel viiendal korrusel, ilma liftita majas ning kellele tema perearst ütles pärast tema abikaasa surma, et nii kaua kuni sa iga päev kõnnid siit viienda korruse trepist alla, nii kaua sa kõnnid. Mees siis kõndiski iga päev trepist alla, läks mööda kergliiklusteed nii kaua kui jaksas, siis istus pingi peale ja pärast kõndis koju tagasi. Et pääseda oma kodusest vanglast, sest trepp võib olla väga suureks väljapääsemise takistuseks vanemale inimesele."

Lugejate ja vaatajatega kohtudes küsitakse Teede käest alati, millal Alma mehele saab ja millal Taivo Palm kaineks saab. "Taivo ei saa kunagi kaineks, sest väga kasulik on hoida teda selle tüübina, kes kukub vankri pealt maha ja ronib siis sinna jälle tagasi. Kõik tegelased ei saa olla head, piisab sellest, kui Alma on hea."

Uutest arengutest rääkides toob Teede välja, et Taivo hakkab Uuevarikul Anne-Mai juures kosjas käima, nii et Anne-Mail on lootust veel kord mehele saada, pärast seda, kui Riks minema jooksis. "Alma saab väga hästi endaga hakkama ka ilma meesteta. See on üpris šovinistlik mõtteviis, et naise õnn võrdub sellega, kas ta saab endale mehe või ei saa," muheles Teede.

Ühe suure probleemina toob Teede välja, et neil pole mitte kuskilt võtta vanemas eas härrasmehi, kes sarja mängima tuleksid.

"Me oleme 11 aastat Ain Prosaga arutanud seda, et võiks tuua sisse vahvaid vanemaid meestegelasi, ja me lihtsalt ei ole leidnud seda näitlejat. Me oleme kosjas käinud päris paljudel, aga leida üle 70-aastane eesti meesnäitleja, kes mängiks ära dialoogirohked stseenid, ei ole üldse lihtne. Lisaks peab ta käima võttel Tallinnas, nii et põhimõtteliselt ei olegi kedagi võtta."