Nülitud gorilla, pornopildid ja fekaalipurgid ehk kunstiskandaalid läbi aja
Eero Epner rääkis "Ringvaates" kunstiskandaalidest, mis on eestlased läbi ajaloo välja vihastanud ning tõi näiteks Kristjan Raua nülitud gorilla pildid "Kalevipojas", Adamson-Ericu pornograafilised aktimaalid ning Jaan Toomiku fekaalipurgid. Epneri sõnul on skandaalid hea lukuauk läbi mille vaadata, mida ühiskond nende kunstiteoste ümber teeb ja kuidas käitub.
"Eesti kunsti skandaalidest saadet teha ei olnud raske, sest kui vaadata tagasi viimasesse sajasse aastasse, siis neid hetki, kus ühiskond on mõnele kunstiteosele reageerinud mõistmatuse või arusaamatusega, jagub, nii et tuli teha valik," selgitas kunstiteadlane Eero Epner.
Tema sõnul on alates 1920. aastatest juba mitu hetke, kus ühiskond kunsti alati ei mõista ning toob näiteks Kristjan Raua "Kalevipoja" illustratsioonid, mis on tänapäeval klassika, aga kui raamat 1935. aastal ilmus, olid väga paljud pettunud.
"Öeldi, et Raud on meie rahvuskangelast kujutanud nagu nülitud gorillat, anatoomiliselt ebatäpselt, tehniliselt kohmakalt ja küündimatult. Väidetavalt oli ka meie riigivanem Konstantin Päts muutunud kurvaks ja pahaseks, kui ta seda jõledust nägi ning toimus isegi kirjanduslik kohus," meenutas Epner.
"Siin näeme, et skandaali põhjuseks ei ole tingimata see, et kunstnik soovib šokeerida või provotseerida, vaid ühiskonnas on mingid väljakujunenud arusaamad, väärtused ja kui näidatakse midagi, mida nad pole osanud oodata, siis esimene reaktsioon on kriitiline," tõi Epner välja.
Raud jätkas oma nülitud gorillade kujutamise ja Kalevipoja temaatikaga. "Ta ise ei muutunud ja ka tema kunst ei muutunud, vaid ühiskond ja ühiskondlikud arusaamad muutusid," lisas Epner.
"See on küll kõhutunne, mida ei saa tõestada, aga mulle tundub, et Eesti publik on alasti keha ja üldse kehaga seotud aspektide suhtes algusest peale olnud üpris umbusklik." ütles Epner.
Kui Adamson-Eric 1930. aastate lõpus oma aktid välja pani, siis inimesed kirjutasid lehtedesse, et need pildid on hullud ning Adamson Eric olevat veidrik. "Kõige tõsisem süüdistus oli muidugi see, et tegemist on pornograafiaga. Harjumus akte vaadata puudus, ka selgitus ja tõlgendused, millesse need aktid paigutada, puudusid," lisas Epner.
Näitus, mida rahvas kangesti hukka mõistis, oli aga erakordselt populaarne. "Inimesed, kellele pornograafia üldse ei meeldinud, trügisid saalidesse ja kümne päevaga käis näitusel 12 000 külastajat."

Epner tõi ühe kunstiskandaalina välja Jaan Toomiku aktsiooni nimega "15. mai - 1. juuni 1992". "Ta kirjutas üles oma päevase toidukoguse, need kogused olid väga väikesed, ta oli piirsituatsioonis, elu ja surma piiril ning kuidas seda kunstiliselt väljendada, ta näitab ühel näitusel menüüsid ja menüüde ees on purk tema väljaheitega, mida need õnnetud leivaviilud on suutnud toota," selgitas Epner.
Tema sõnul oli üllatav see, et kui näitus avati, siis arvustused olid analüüsivad, keegi ei näinud selles midagi skandaalset. "Aga nüüd hiljem on sellest kujunenud justkui skandaalide musternäide. Inimesed on kunstniku peale väga pahased, olemata ise teost näinud ja teadmata selle konteksti."
Epneri sõnul on eriline veel ka see, et tegemist on 1992. aastal valminud tööga. "See oli justkui aeg, kus me kõik olime joobunud vabadusest, pateetilised sõnad, pidulikud loosungid ja siis tuli üks inimene ja näitas piirsituatsiooni, elu ja surma piiri,"ütles Epner.
"Kunstil ei ole selliseid jäävaid piire, millest me alati saame lähtuda, kõik kogu aeg ajas muutub. Skandaalid on hea lukuauk, läbi mille vaadata mitte isegi tingimata kunstnikke, vaid seda, mida see ühiskond nende kunstiteoste ümber teeb ja kuidas käitub," võttis Epner saatesarja eesmärgi kokku.
Kunstisari "Kunstiskandaalid" on ETV eetris alates 9. oktoobrist kolmapäeviti kell 22.05.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade"