"Esialgu läksin õppima grimmikooli, mis on Eesti mõistes ainus variant, kus grimmiharidust saada ja siis õppisin kolm aastat Inglismaal," ütles grimmikunstnik Karoliina Villem.

Grimmikunstniku töö algab sellest, et kõigepealt vaadatakse, kui suur on eelarve, kui palju on grimmi tegemiseks raha ja siis mõeldakse, kuidas seda, mida on vaja teha, saab lahendada.

"Teatris on rohkem võimalik töösse robustsust sisse lasta, kui tegemist on filmiga, siis võiks asi robustsusest kaugel olla," selgitas Villem. "Lisandid tehakse üldjuhul silikoonmaterjalist ja liimitakse siis inimese nahale."

Palju kardetakse tänapäeval AI-poolset ületegemist. "See on kindlasti asi, mida karta, samas mina näen seda just pigem positiivsena, kuidas saab veel paremat kvaliteeti pakkuda. Aga võtteplatsil on väga palju abiks just see füüsiliselt nähtav efekt."

Villemi sõnul on keeruline osa filmi, seriaali või teatri puhul grimmikunstniku tööst see, kui lugu on väga pikk, tegelased peavad vahepeal vananema ja episoode filmitakse läbisegi. Keerulisemat sorti on ka noorema inimese vanemaks tegemine ja vastupidi, samuti inimeste paksemaks muutmised.

"Kõik silikoonlisandid on ühekordsed. Igal hommikul pannakse näitlejale lisandid jälle peale. Ise olen ka teinud üht keerulisemat karakterit ühe filmi jaoks, kus kahe inimesega tegime grimmi kolm tundi ja pärast võtsime grimmi maha poolteist tundi. Ja kui seda on iga päev vaja teha, siis iga kord teeme täpselt samamoodi uuesti. "

Olenevalt projektist, kui on kiire töö, siis on grimmikunstnikul tunnitasu, pikemate projektide puhul, näiteks sarjad ja filmid on päevatasu. Juurde lisandub tavaliselt transport ja materjalid.

"Kui on hooaeg, siis on tööd nii palju, et ei jõua ära teha ja kõik grimeerijad on rakkes, aga kui on vähe tööd, siis on väga vähe, näiteks talv on üldjuhul täielik hapukurgihooaeg. Nii et pead oskama kõike," ütles Villem, kes tegutseb ka MUAH kunstnikuna ehk on make up and hair artist.

"Kui ühest asjast saab kopp ette, näiteks filmitegemisest suve lõpuks, siis on nii hea Halloweeni ajal verd kaela peale niisama voolama panna, kedagi ei huvita, kui hästi see tehtud on. Või kui sellest verest saab kõrini, siis jõulude ajal saad ilujumestust teha ja siis on jälle kevad," tõi Villem välja oma töö vaheldusrikkuse.

Villemi sõnul ei tasu sotsiaalmeediast leitud pildiga jumestaja juurde minna. "Ei tasu eirata seda, mida peeglist näed. Oluline on ka, milline on su naha seisukord, väga palju on sotsiaalmeediast tingitud ebarealistlikku ettekujutust ja seda tuleb aina juurde," lisas Villem. "Naha seisukord jäetakse sageli tähelepanuta ja arvatakse, et jumestus on võlukepike, et tõmbame aga krohvikihi peale ja see parandab kõik mu vead. Kui sa ei ole nahahoolitsuse rutiine korda saanud, siis jumestus ei tee mitte kuidagi asja paremaks."

Villemi sõnul ainult Eestis grimmikunstnikuna töötades rikkaks ei saa, aga kui on loomingulist tungi, siis kindlasti on see väga lahe töö. "Pudrumägedesse ei tasu aga uskuma hakata," lisas Villem.