Hirvo Surva: väliseestlased ootavad just meie hingelist tuge
Koorijuht Hirvo Surva rääkis "Vikerhommikus" oma kooride muusikalistest reisidest väliseestlaste juurde nii Ameerikas kui Kanadas. Surva sõnul ootavad väliseestlased meilt sooja sõna ja hingelist toetust, et nad ei ole üksi seal kaugel, vaid ikkagi osa meist.
Kanadas Seedriorus toimus juba üheksandat korda väliseestlaste laulupäev, mille kunstiliseks juhiks oli Hirvo Surva, kes käis seal koos poistekooriga.
"Mina olin Seedriorus kolmandat korda, väliseestlastega olen seotud 1997. aastast alates. Portlandis on väga tugev eestlaste kogukond, käisime Veljo Tormisega seal tema muusikat tegemas, seal oli nii suur huvi Tormise muusika vastu, et tekkis lausa segakoor nimega Unistus, kus polnud ühtegi eestlast ning nad andsid isegi plaadi välja."
Kanada eestlastega sai Surva tuttavaks läbi Roman Toi. "Poistega koos käisime 2016. aastal Toi 100. sünnipäeval. 2018. käisime Kanadas ERR-i segakooriga, siis juba Toi mälestuskontserdil."
Surva sõnul ei taju me kodus olles enam, millises väärtuses me ise elame. "Nemad kaugemal oskavad seda nii palju võimendada, et saad sealt kätte korraliku energialaengu. Kõige rohkem ootavad väliseestlased meie riigi poolt lihtsalt sooja sõna ja hingelist toetust. Et nad ei ole üksi seal, vaid nad on ikkagi osa meist."
Surva jaoks oli seekord üks üllatus, mis laulu just noored seal laulsid. "See oli Kopvillemi laul "Eesti, mu isamaa." See tekst tegi küll nii härdaks, kui nad laulsid, et mu ema ja isa räägivad kahte keelt ja kusagil kaugel on kodu. See oli väga liigutav. See näitab, et nad tõesti usuvad sellesse, millest nad laulavad," ütles Surva.
Hiinast tuli Surva alles hiljuti koorisümpoosiumilt. "Mõtlesin pikalt, kas on mõtet minna, aga seal on inimesed, kes töötavad samal erialal mis meie ja kuidas nad tegelikult mõtlevad ja kuidas nende elu käib. Võtsime vastu otsuse, et me ikkagi lähme poistekooriga. Ma ei kahetse seda absoluutselt. Olime kümme päeva Shanghai lähedal, meil oli neli kontserti ja meistriklassid."
Reisi kõige ägedam kogemus oli Surva sõnul üks teetseremoonia. "Käisime ühes teekasvanduses, kust on alguse saanud kogu Hiina tee ajalugu. See on täiesti omaette maailm. See hakkab kõik ka Hiina peredes ära kaduma, sest pole enam aega, teetseremoonia võtab kolm-neli tundi aega, see pole lihtsalt jook, vaid tugev Hiina kultuuri osa."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli