Ragnar Klavan: elu on lihtne, aga see ei ole kerge
Ragnar Klavan rääkis Vikerraadios, et on oma isiklikud sportlikud unistused täitnud, kuid suure jalgpalliklubi juhina veel mitte. Klavani sõnul on need asjad, mida elus tegelikult tegema peab, väga lihtsad, aga ei ole kerge neid iga päev teha.
"Kuna olen jalgpalliga seotud ja põhitöö tegemine ongi just suveperioodil, kus pause väga ei ole, mängin ise ja üritan aidata õpetada noormängijaid, polegi väga Tallinnast ära saanud. Jaanipäeva paiku sai tuur tehtud, kus perega käisime matkaautoga Lõuna-Eestis neli-viis päeva, siis jälle töölainele tagasi," ütles jalgpalliklubi Tallinna Kalev president, Eesti jalgpalliliidu juhatuse liige ja erivajadustega laste organisatsiooni spordisaadik Ragnar Klavan.
Klavani sõnul tuleb initsiatiiv puhkuseks alati abikaasa poolt. "Öeldakse, et nüüd peame minema. Kui seda suunda ei tuleks, siis ma võiks aasta otsa järjest ka tööd teha ja unustada võib olla natuke pere ära. Meil on abikaasaga paika pandud, et kui on võimalik, siis olla terve suvi Eestis."
"Ma võin tituleerida ennast amatöörmängijaks, kes mängib Eestis kõige kõrgemal tasemel ehk meistriliigas. Ma ei ole Eestisse tagasi tulles enda jaoks mänginud, mu ego sai rahuldatud välismaal kõikide nende asjadega, mis ma seal korda saatsin ja Eestis mängin ma puhtalt sellepärast, et ma saan seda teha erinevates klubides ja aidata neil jõuda järgmisele tasemele," lisas Klavan, miks ta endiselt ise ka jalgpalli mängib.
Klavan rääkis oma jalgpallurikarjääri unistustest, mis tal juba väga varajases eas olid ja et ta läks ning tegigi need unistused teoks, aga olles nüüd suure organisatsiooni juht, peab ta endale ka tuhka pähe raputama, et kõik ei ole liikunud nii kindlas suunas, kui tema isiklik karjäär. "Üks asi on isiklik ambitsioon ja teine organisatsiooni ambitsioon. Organisatsioonis peab leidma motivatsiooni kõigi jaoks," sõnas ta.
"Olin mingi hetk oma sportlaskarjääris ebausklik, aga siis tundsin, et see hakkab mu sportlaskarjääri mõjutama. Jalgpalluritel on säärekaitsmed, mis peale pannakse ja mul oli nii, et pean vasaku enne panema kui parema ja siis hakkas midagi nagu veel juurde tulema ning siis mõtlesin, et kus see ebausk lõpeb, lõpuks ma teen mingi 18 rituaali enne mängu ja ei suudagi enam mängule keskenduda ja mõtlesin, et proovin üks mäng nii, et panen parema säärekaitsme enne peale, ja tuli samamoodi hea mäng välja, siis leidsingi, et ebausk ei ole minu jaoks," meenutas Klavan.
Alates Hollandi liigas mängimisest, kaasa arvatud kõik viis tippliigat on Klavani sõnul nii, et jalgpalluri lepingusse pannakse kirja kindel summa, millega mängija on nõus ja siis peab iga mängija oma olmega ise hakkama saama. "Kui tahad, ela ühetoalises korteris, kui tahad, ela kaheteist toaga villas."
Klavan meenutas, et Liverpoolis mängides jäi ta kahe aasta jooksul korra trenni hiljaks, mitte otseselt küll trenni, sest nagunii pidi tund aega varem kohal olema, aga see juhtus sellepärast, et üks vanem naisterahvas sõitis maanteel talle külje pealt sisse ja politseid oodates jäigi ta hiljaks. "Aga ma ei mäleta, kas ma selle eest trahvi sai
Inglismaa on Klavani arvates väga eriline maa ka jalkafännide poolest. "See on ainuke koht maailmas, kus mina mängisin, kus on nii et, et from hero to zero (kangelasest nullist-toim.) võib olla ainult üks mäng ja ka from zero to hero (nullist kangelaseks-toim.) võib samamoodi olla ainult üks mäng."
Ainuke võimalus Klavani sõnul on pahura tujuga koju minna siis, kui ta on endas pettunud. "Kui me kaotasime või oli halb mäng, siis mu abikaasa on öelnud, et ta kolm päeva minuga pärast mängu ei julgenud rääkinud, sest ma olin väga pahuras tujus. Et enesekindlust endasse ammutada, oli minu jaoks oluline robustselt veel rohkem trenni teha. Õnneks keha pidas vastu ja vaimselt oli see ka minu jaoks määrav. Minu enesealalhoiumehhanism oli üles ehitatud tugeva enesekriitika peale. Kui su pea midagi tahab, küll need jalad siis ka järgi tulevad."
Klavani üheksa ja 11-aastane poeg tassisid kapist välja kõik särgid, mis aastate jooksul on teiste koondiste ja klubidega vahetatud. "Seal on üle 50 särgi, seal on erinevaid ja erilisi särke ja minu jaoks üks väga tähtis särk on Eesti A-koondise esimene mäng," ütles Klavan.
Klavan sõnastas oma mindset`i (mõtteviis-toim.) muutuse moto, milleks on "Elu on lihtne, aga see ei ole kerge."
"Need asjad, mida tegelikult tegema peab, on lihtsad, aga ei ole kerge seda iga päev teha. Väline kuvand kipub jalgpallis tihti olema selline, et on palju raha, uhked villad ja sportautod, aga reaalsus on see, et see on kõige rutiinsem tegevus üldse. Kui sa iga päev samu rutiinseid asju ei tee, pole ka tulemusi."
Seda on öelnud ka teised jalgpallurid, kes jalgpalliga on lõpetanud, aga ka Klavan jääb kõige rohkem igatsema riietusruumi. "Sa jääd riietusruumi igatsema, sest seal saab nalja, seal saab nutta. Mul on nii palju õnne olnud, et ma olen väga heades riietusruumides olnud."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, intervjueeris Sten Teppan