Päite loomapargis leiavad varju loomad sinirebastest hobusteni
Ida-Virumaal asuvas Päite loomapargis leiavad varjupaika erinevad põllumajandusloomad, kuid mitte ainult. Kodu on seal leidnud veel nii sinirebased kui pesukarud. Loomapargi perenaine Ksenia Klotškova tutvustas "Terevisioonis" sealseid asukaid ja tegemisi.
Päite loomapargi kõige eksootilisemateks elanikeks võib pidada Keilas tegutsenud karusloomafarmist päästetud sinirebaseid. "Kuna nad on metsloomad, siis muidugi anname me liha neile, aga sobib ka kvaliteetne kuiv koeratoit. Suvel, kui on palav, siis külm arbuus meeldib neile," rääkis loomapargi perenaine Ksenia Klotškova.
Praeguseks on sinirebased Päitel elanud juba neli aastat. "Ma kirjutasin neile, see oli minu unistus mõned loomad sealt päästa, nad mõtlesid, et ma tahan kasukat teha," meenutas Klotškova loomade Keilast päästmist. "Tore, et me nad ära võtsime, sest pärast tuli välja, et Eestis ei ole karusloomafarmid enam lubatud, kõik loomad läksid lõpetamisele," rääkis ta.
Looduses elavad sinirebased seitsme- kuni kaheksa-aastaseks, loomaaias võib eluiga pikeneda 14–15 eluaastani.
Kokku elab Päite loomapargis umbes üle 180 looma, kõige rohkem on hobuseid, koeri ja kasse. Nimelt alustaski loomapark esialgu hobuste varjupaigana.
"Ma alustasin kümme aastat tagasi, kui ma elasin Tallinnas ja mul oli Hipodroomis renditud hobune. Tuli välja, et üks hobune otsis endale kodu, aga meil pole hobustele varjupaiku, siis tuli idee, et teeme hobustele varjupaiga. Tallinnas ei olnud seda võimalik teha, kuna liiga kallis oleks olnud ja ma müüsin oma korteri Tallinnas ja nüüd mul on siin, Toila vallas 15 hektarit maad. Kui me tulime siia, siis siin ei olnud mitte midagi, ehitasime ise kõik," rääkis Klotškova.
Näiteks on Päitel kodu leidnud 1-aastane hobusevarss Mira. "Tema ema tuli meile Valgevenest ja oli juba tiine, kahjuks ta suri ja Mira jäi üksinda. Ma kartsin väga, kas me saame hakkama. Esimesest päevast ma olin tema jaoks ema, esimesed kolm kuud ma elasin siin, kuna ma andsin talle iga kahe tunni tagant piima. Mõnikord tulid minu sõbrad ja lasid mul magama minna, sest see on hullem kui väike laps."
Hobustega kõrvuti elavad ka kaks lehma. Kaks aastat tagasi leidis veterinaaramet, et ühes eramajas pidas inimene 30 koera ja üht lehma. "Kuna meie varjupaik on ainuke, kes võtab vastu kõik põllumajandusloomad, siis nad helistasid kohe meile. Me läksime hobusetreileriga, panime ta peale ja ta tuli meie juurde. Ta on 19 aastat vana, aga väga armas ja tore ja sõbralik loom." Piima loom Klotškova sõnul enam ei anna, vaid naudib lihtsalt elu.
Neli aastat tagasi asusid loomaparki elama ka pesukarud Petja ja Fedja. "Meil olid Eestis lubatud sellised loomad ja pere, kes võttis nad endale, läks elama Saksamaale, kuhu neid ei tohtinud kaasa võtta. Seepärast tulid nad meie juurde. Ma kindlasti ei soovita neid kodus pidada," ütles Klotškova. "Nad käituvad nagu väikesed lapsed," muigas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Reimo Sildvee