Juske: Tallinna vanalinna kohta räägitakse enam kui 50 kummituslugu
"Vikerhommikus" rääkis ajaloolane Jaak Juske, et enim kummituslugusid räägitakse Tallinna vanalinnas Lühikese jala väravatorni kohta.
Tallinna vanalinna kummituslugude tuur algab Gustav Adolfi Gümnaasiumi juurest, mida võib Juske sõnul pidada isegi Eesti kõige kurikuulsamaks kummituskooliks. "Tegemist on keskaegse Mihkli nunnakloostriga, mida on hiljem ehitatud ümber, aga seal kordub viimastel kümnenditel sarnane lugu, kus õpetaja on eri põhjustel öösel koolis, tukastab, ärkab üles ja tema ees on nunna kummitus, uskuge või mitte," selgitas ta.
"Kui selle otsida mõistuslikku seletust, siis kui möödunud sajandi lõpus läks koolimaja remonti, siis sisehoovis tehti arheoloogilisi uuringuid ja sealt leiti väga hästi säilinud keskaegne nunnade kalmistu, need põrmud korjati kokku ja maeti ümber kõrval olevasse Issanda Muutmise kirikusse," ütles Juske.
"Kummituslugusid võib uskuda või mitte, aga need lood on olemas," kinnitas ta ja lisas, et täiemõistuslikud inimesed tulevad räägivad ja on veendunud, et nende majas, lossis, mõisas või tornis on nad näinud kummitust või midagi seletamatut. "See on pannud nende fantaasiamaailma tööle ja nad on väga veendunud, et selles kohas kummitab."
Jaak Juske tõi välja, et kogu Tallinna vanalinna kohta on enam kui 50 väidetavat kummituslugu. "Neid lugusid on üle terve vanalinna," ütles ja lisas, et kõige rohkemate kummituslugudega paik on Lühikese jala väravatorn. "Seal on ühes tornis sajandi eest nii palju kummitatud, et väravatorni kummitustest on isegi eraldi raamat kirjutatud."
Tema sõnul tuleb pidevalt ka uusi kummituslugusid juurde. "Mõni aasta tagasi ma läksin mööda Lühikest jalga üles ja siis võttis täiesti võõras härrasmees minul nööbist kinni, et Juske, sa uurid neid lugusid, tal oli siin hiljuti ühes majas kontor ja ta vannub, et tema sekretäri laua peal hakkasid paberid õhku tõusma," sõnas ta.
"Kui üldse rääkida, kuidas neid lugusid seletada, siis kahtlemata väga suur grupp nendest lugudest on sarjast "hirmul on suured silmad", vana maja, kiliseb-koliseb ja hakkab see hirmude maailm tööle, aga teine grupp on lood, mis on välja mõeldud, natukene on hirm kaasa aidanud, aga pigem on see, et minu vana tornil, majal ja lossil peab kummituslugu olema, eriti 19. sajandil läksid need lood eriti populaarseks," selgitas ta ja lisas, et ka kolmas grupp kummituslugusid, mida ta ei oska mõistuslikult selgitada.
"Mina enda esmakohtumist kummitusega pikisilmi ootan, aga ma ei välista, et äkki see maailm ongi olemas," sõnas ta.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Kaja Kärner