Kristina Birk-Vellemaa: me kõik mängime sugu isemoodi
Vikerraadio saates "Päevatee" vaatasid seksuoloog ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa ning psühholoog Rita Rätsepp Eurovisiooni tuules otsa sooidentideedi küsimustele.
Eurovisiooni järel pakkus palju kõneainet võitja Nemo, kes peab ennast mittebinaarseks ja pühendas ka oma võidu kõikidele inimestele, kes temaga samastuvad. Seksuoloogi ja antropoloogi Kristina Birk-Vellema sõnul võib teema mõjuda veidi hirmutavalt, sest on paljude jaoks uus ja võõras.
"See on miski, millega me pole harjunud. Miski, mis võib-olla tõesti tundub, et on "hullus", sest kõik on nii segamini ja kõike on nii palju. Inimestena tegelikult tahame, et asjad oleksid lihtsad," selgitas ta, lisades, et "hulluse" asemel on pigem siiski tegu arenguga. "See, et areng pole alati selles suunas, kus meil oleks mugav, on paratamatus."
"Mida rohkem me inimesi uurime, mida rohkem inimese kogemust mõtestame, küsime ka inimeste endi käest, mis see sinu kogemus on, mida uudishimulikumad me oleme, seda rohkem ka mitmekesisust ka tavaellu, uurimustest väljaspoole, sõnastame," lisas Birk-Vellema, toonitades, et aina rohkem tunnevad selle läbi, mida noored on sõnastanud, ennast ära ka vanemad inimesed.
Psühholoog Rita Rätsepp leidis, et hullunud maailmas on noored hulluks läinud, sest neil ei ole enam toetuspunkte. "Kuna noor on nagunii enda arengus hullumas ja segadust on tema sees nii palju, loomulik dopamiini tase on nii madal, siis tuleb seda väljastpoolt hullustega tõstma hakata, sellepärast on nad ka riskialtimad," rääkis Rätsepp Vikerraadio saates "Päevatee".
"Teine külg selle juures on see, et segadus nende sees saada aru, kes ta on ja kuhu liigub, loomulik areng, mis on igal teismelisel olnud ja on ka tulevikus, ei ole enam laps ja veel ei ole täiskasvanu, /.../ ja kui mingisugused seltskonnad seda ära kasutavad, millest palju ka räägitakse, siis noor inimene otsibki selgust ja vastust oma küsimustele. Siis ta pöördubki sinna ja kahjuks kasutatakse seda ära negatiivses võtmes ja negatiivsete platvormide poolt," lisas Rätsepp.
Rätsepp tõi välja, et iidolite järgi on toimetatud ka varem ning see ei ole ainult praegusest ühismeediast tulenev nähtus. Eurovisioon tõi selle segaduse välja ja vastuoluliselt, sest Eesti Laul ja Eurovisioon tähendavad Rätseppa hinnangul meie kultuuriruumis natukene midagi muud.
"See tekitas hästi palju diskussiooni, protestilaineid ja kaasarääkimisi, mis on normaalne. Lisaks tekitas see kahjuks ka seda, et ühe kildkonna suurt pidu, mida ta täna juba kahjuks või õnneks on, näidatakse riigitelevisioonis. Tekkis küsimus, kas seda peab riigitelevisioon sellisel kujul propageerima. Aga me ei teadnud, et see nii on ja nüüd paratamatult noored võtavad sellest eeskuju ja arvavad, et see on nüüd normaalne," rääkis Rätsepp.
Antropoloogilisest vaatenurgast on Birk-Vellemaa sõnul inimesi, kes ei paigutu mees-naine kaksikjaotusesse, väga mitmes eri kultuuris ja mitut eri moodi.
"Erisusi on olnud looduses läbi sajandite nii inimeste hulgas kui ka loomariigis ja see ei ole üldse teema. Tähtis on hoopis see, kuidas sellest räägitakse, kuidas propageeritakse ja kuidas kasutatakse ära seda noore segadust," lisas Rätsepp. "Kui tema pinnas on väga habras ja segane olnud, siis on ta mõjutatav."
Mittebinaarsus ei tähista ainult seda, et poiss paneb seeliku selga ja lakib küüned ära. "See võib tähendada nii palju erinevaid asju. Me kõik mängime sugu isemoodi. Mina mängisin sugu täna nii, et panin selga kleidi ja jalga ketsid. See on üks võimalus sugu väljendada, aga mitte ainult sugu. /.../ Kas pole üldse huvitav, et poiss paneb seeliku selga ja siis seame kahtluse alla tema sooidentiteedi?" küsis Birk-Vellemaa, lisades naistel on soolist eneseväljendust lihtsam laiemalt mängida, näiteks pükse kandes.
Birk-Vellemaa sõnul on raske rääkida "kväärideoloogiast", sest "ideoloogia" on nii laetud sõna ja selle mõistega üritatakse kväärinimeste kogemused panna propaganda kastmesse. "Justkui oleks see natukene ajupesu. Kui vaatame meediapilti ja "diskussioone", mis on pigem vali ühismeedias röökimine, siis kväär "ideoloogia" või "propaganda" on kuidagi hästi ära seotud sotsialismi või kommunismiga," rääkis Birk-Vellemaa, kelle hinnangul tähistabki kväärideoloogia sõna kasutamine seda, et justkui oleks kväärinimeste kogemus vaikimisi ajupesu.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Päevatee", intervjueeris Piret Kooli