Eesti biotehnoloogia ettevõtted viivad läbi toiduinnovatsiooni koos saepuru ja kartulitega
Eesti biotehnoloogia ettevõtted loodavad lähiajal turule tulla innovaatiliste toiduainete ja nende tootmise protsessidega. Marko Reikop proovis "Ringvaates" järele, kuidas saepurust tehtud küpsised ja kartulist toodetud kasvusubstraat mekkisid.
"Me oleme välja töötanud biotehnoloogilise protsessi, kus me soovime toota uuenduslikke rasvu ja õlisid, et asendada keskkonnale kahjulikud rasvad, nagu loomsed rasvad või palmiõli. Me saame kohalikud kõrvalsaadused väärindada söögiks sobilikeks rasvadeks ja õlideks," tutvustas ÄIO kaasasutaja Petri-Jaan Lahtvee.
Protsessus eraldatakse saepurust esmalt puidusuhkrud, mis konverteeritakse pärmi abil õlideks. Kokk Johannes Hõimoja sõnul on sel väga tugev ja spetsiifiline maitse. "On suitsused noodid, seenesed noodid ja seda ongi näiteks väga hea panna BBQ-kastmesse, et saada sellist suitsust mekki," sõnas ta.
"Ma ei saa aru, et siin on saepurust rasvad toodetud, see on maitsev ja ma võiksin vabalt seda süüa," kommenteeris Reikop kastet.
Et ÄIO innovaatilised õlid ja rasvad saaks turule jõuda, on vaja läbida Euroopa Liidu bürokraatia kadalipp, milleks kulub ühel ettevõttel keskmiselt kaks aastat ja kaks miljonit eurot. "EFSA (European Food Safety Authority) protsessid on väga lappes ja arusaamatud. Mida me Accelerate Estonia ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tahame teha, on see, et need ettevõtted saaks Eestist hea alguse. Et see oleks läbipaistev, et siin oleks omad inimesed, et neid ettevõtteid juhendada," rääkis Accelerate Estonia innovatsioonilabori juht Olari Püvi.
Saepuru põhjal valmisid Hõimoja käe all ka šokolaadiküpsised, milles ka šokolaad on saepuruga asendatud. "Kakao hind tõuseb ja tihtipeale otsitakse ka kohalikke alternatiive. Nüüd ongi võimalik kohalikust saepurust tehtud rasvadest n-ö kakaoküpsis," sõnas Lahtvee.
"Väga maitsev, tõesti hea," kommenteeris Reikop.
Ettevõte Gelatex toodab aga kartulist tehtud nanokiulist kasvusubstraati, mis on mõeldud kultiveeritud liha tootmiseks. "Kultiveeritud liha on liha, mis on toodetud loomarakkudest, nii et sa saad loomse liha, aga kasvatad seda bioredaktorist, nii et loomadele haiget tegema ei pea. Kui muidu rakkude vahel on rakuvaheaine, siis meie materjal imiteerib seda, nii et rakud tunneks ennast omale tuttavas keskkonnas ja lõpptulemusena saaks valmida õige tekstuuriga liha," selgitas ettevõtte kaasasutaja Mari-Ann Meigo Fonesca.
Kuigi kasvusubstraat niisama eraldi tarbimiseks pole mõeldud, siis proovis Reikop ka selle ära. "See on tõesti nagu vatt, eriti hea kraam ei ole."
23. mail toimub Kultuurikatlas Latitude59 start-up'ide ja tehnoloogia konverents, kus nii ÄIO kui ka Gelatex ning paljud teised enda tooteid tutvustavad.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"